Paarisuhte ABC: peamised kõrvalsuhete tüübid on aeglustaja ja kiirendaja ehk nagu piduri- ja gaasipedaal

Ma teen küll praegu üldistuse, aga truudusetu partneri mättalt vaadates on kõrvalsuhteid laias laastus kahte tüüpi. Ühed mõjuvad inhibiitorina, teised katalüsaatorina. Need võõrsõnad peaksid koolikeemiast tuttavalt kõlama. Eestikeelsete vastetena siis aeglustaja ja kiirendaja, ehk nagu piduri- ja gaasipedaal.

Vaatleme lähemalt, kuidas need mõisted paarisuhete konteksti sobivad. Inhibiitor on koolikeemiast teada kui aine, mis mingit protsessi pidurdab. Mõnikord võib kõrvalsuhe pidurdada põhisuhte lagunemist. Näiteks on paarisuhtes pinge seoses ühe osapoole rahuldamata vajadustega. Mõnel võib olla rahuldamata seksuaalne vajadus, neil tekib seksuaalne kõrvalsuhe. Mõnes paarisuhtes on jällegi puudu emotsionaalne lähedus, seal võib ühel partneril tekkida kellegi teisega tugev emotsionaalne seos, kus räägitakse, kuulatakse ja tuntakse, et ollakse mõistetud. Mõnikord polegi sellises emotsionaalses suhtes seksi. Sügav emotsionaalne lähedus kellegi teisega väljaspool oma paarisuhet on paljudele veelgi suurem truuduserikkumine, kui seda oleks olnud seksuaalakt. Selline emotsionaalsel sidemel põhinev suhe tekib tavaliselt siis, kui üks partneritest tunneb, et teda kodus ei mõisteta, et partner ei tunne tema vastu huvi, et ta on küll suhtes, aga partneriga mingis valdkonnas täiesti erineval lainepikkusel. Mõnel on kodus puudu imetlusest, teisel tunnustusest, kolmas on lihtsalt rutiinist tüdinud, neljandal pole oma partneriga millestki rääkida.

Ideaalis saab inimene oma seksuaalsed ja emotsionaalsed vajadused rahuldatud oma kodus, oma partneri juures. Eriti just mehed räägivad, et seks on nende jaoks nii pingete mahalaadimise kui uue energia saamise viis. Aga veelgi enam – seks on kehaline moodus olla oma naisega emotsionaalses kontaktis. Aga kui oma naine on tühi, õnnetu, kurb, väsinud või vihane (hullemal juhul kõik need kokku), siis mees läheb energiat koguma sinna, kus seda on. See on ellujäämisinstinkt. Prantsuse vanasõna ütleb: “Abieluahelad on nii rasked, et tuleb kolmas võtta appi neid kandma”. Sellisel juhul ongi kõrvalsuhte naine see abiline, doonor, tänu kelle seksuaalsusele või emotsionaalsusele mehe suhe oma naisega püsib ning mees jaksab pere nimel panustada. Vähe sellest, olen kuulnud ka juhtumistest, kus petja ütleb, et ta suhe muutus tänu kõrvalsuhtest saadud impulsile paremaks.

Kui põhipaari seob midagi, mida nad väärtustavad – olgu selleks siis lapsed, vara, ühine minevik ja nad ei taha või mingil põhjusel ei saa oma suhet lõpetada, siis selline inhibiitor-tüüpi suhe, kus ühe osapoole vajadused on mingis valdkonnas rahuldatud väljaspool, aitab põhisuhtel püsima jääda. Kui enne tekkisid puuduolevast komponendist tülid, siis nüüd saab see, kel enne midagi puudu oli, selle kätte mujalt ja kodus on rahu. (Mõnikord on rahu ajutine. Kui kõrvalsuhe välja tuleb, on rahulolematus petetu poolt suur – kuidas sa ometi võisid!). Üks mees ütles oma naise kohta südametäiega: “Ise ta mind ei taha, aga teisele ka ei anna!”

Mõnikord tekivad meestel sellised seksuaalsuhted, kui naisel puudub igasugune huvi seksi vastu, olgu selle põhjuseks siis väiksed lapsed, haigus, väsimus või lihtsalt loomuomaselt madal sugukihk. Õigluse nimel lisan siinkohal, et loomulikult tekib naistel ka seksuaalseid kõrvalsuhteid, kui oma mehega enam seksuaalset pinget pole. Ainult et see ei juhtu reeglina siis, kui naine on rase, väikeste lastega kodus või haiglane. Aga mis seal salata, on ikka neidki, kel just sel perioodil kõrvalhüpe tekib. Ja see pole uue sajandi allakäigu märk, nagu tihti öeldakse. Sellest lauldi juba eelmiselgi sajandil. Ja kuigi mul üle-eelmisest sajandist pole ühtki laulu käepärast võtta, lauldi keelatud seksuaalsest tangost tõenäoselt ka siis.

Mõningail juhtudel on kolmanda kaasamine siis, kui põhisuhtes on mingid vajadused rahuldamata, põhipartneritel kokkulepitud tegevus. Olen teraapias kuulnud partnereid ütlevat, et ma tõesti ei jaksa sind kuulata, palun mine räägi oma jutte ja käi neis kohtades, kus sa tahad käia, kellegi teisega. Ära tüüta mind. Olen oma ihukõrvaga kuulnud teraapias naisi oma mehele ütlemas – mine ja maga kellegi teisega, kui Sul nii väga vaja on. Jäta mind rahule, ära käi peale oma pideva seksinäljaga. Aga vaata, et sa kaitsevahendeid kasutad, ei mingeid lapsi väljaspool abielu. Mees on rahul, naine on rahul. Suhe kestab…

Sellised kahepoolseid kokkuleppeid põhiisuhte säilitamiseks kolmanda kaasabil eksisteerib (neid kokkuleppeid on nii selgesõnalisi kui vaikimisi aktsepteerituid). Aga rohkem on siiski selliseid juhtumeid, kus üks osapool toimetab salaja.

Ajalugu teab paljusid näiteid, kus inhibiitortüüpi kõrvalsuhtest kujuneb lausa paralleelelu. Inimesed elavadki aastaid, mõnikord aastakümneid paralleel-elusid. Me ei kuule eriti, et mehed sellisesse aastatepikkusesse doonorrolli satuvad. See roll elunäitelaval täidetakse siiski reeglina naiste poolt. Seda, et mehed on armukese rollis mõnele paarisuhtes olevale naisele, juhtub kogu aeg, aga seda, et üks vallaline mees annaks oma parimad aastad (mõnikord aastakümned) armastades truult ja pikameelselt teise mehe naist, lootuses, et see naine jätab oma mehe, on väga harv nähtus. Pean tunnistama, et minu terapeudisilmad pole sellist juhtumit veel näinud. Arvan, et seegi tahk kõrvalsuhete anatoomias väärib korraks vaatlust ja mõistmist.

Sellele rollile on meie kultuurikontekstis isegi nimi antud – teine naine. Naine, kes ootab, armastab. Võib-olla on see mõlemapoolne kokkulepe, et ta ongi see salanaine. Armuke. Võib nii olla, et see naine oskab välja võtta suhtest selle, mis teda rahuldab ega igatsegi enamat. Aga võib-olla seda kokkulepet pole ning see naine ootab ja loodab. Aastaid. Mees räägib talle ilusaid sõnu, et vaid temaga saab see mees olla piiranguteta ja õnnelikult. Võibolla räägib mees, et tal kodus on kõik juba oma naisega lõppenud, et nad elavad koos kui lapsevanemad või kui korterinaabrid. Võib-olla seob meest oma naisega vara. Võibolla aga põhimõte, et abielusid ei lahutata, aga kõrvalsuhteid võib ikka pidada. Mees tunneb koos armukesega kirjeldamatut õnne, Armuke aga muudkui ootab ja loodab, et kunagi see mees tuleb siiski tema juurde. Igatahes veedab see naine jõulud omapäi, mitte selle mehega. See naine on saladus. Mõningail juhtudel ka avalik saladus. Sellised suhted võivad kesta aastaid, lahusolek toidab kujutlusi, olukorra võimatus sütitab iha ja igatsust. Paraku on see naine doonori tänamatus rollis. Vaid tänu temale jaksab mees oma põhisuhet käigus hoida.

Vähesed naised on nõus elama vabatahtlikult niimoodi varjatult pikka aega, ilma võimaluseta saada avalikult tunnistatuks, käia avatult koos käsikäes. Neid vaevavad järgmised küsimused:

• Ma olen ennast alati pidanud moraalseks ja eetiliseks inimeseks, aga nüüd olen kõrvalsuhtes. Kas ma olen nüüd vääritu inimene?
• Kuidas see suhe lõpetada? Aga ma ei taha seda suhet kaotada, ma ju armastan.
• Kui kaua peaksin veel ootama?
• Kas ma üldse kunagi lapse saan? Mu bioloogiline kell tiksub….
• Olen ma väärt paremat saatust?
• Kas ma peaksin sundima teda valima minu ja oma naise vahel?
• Kas see, mida ma endast siia suhtesse annan, on tasakaalus sellega, mida ma siit saan
• Mida mina sellest mehelt saan, mida tema naine temalt saab?
• Kuidas saada hakkama arukadedusega? Ja üksindusega, kui ta oma pere juures on.
• Kas tema peresündmused jäävadki dikteerima meie kohtumiste graafikut?
• Kas ta tahab minult ainult seksi? Või on õiged ta sõnad, et tal on minuga kõige parem suhe, millest ta isegi unistada pole oma naisega osanud? Et ta on oma naisega kohustusest, kuigi tahab minuga olla?
• Kui ta valetab oma naisele, kas ta siis valetab ehk mullegi?
• Kas ta naine teab?

Huvitav tähelepanek elust – need naised saavad ühiskonna poolt sageli suurema hukkamõistu osaliseks, kui seda saavad need mehed, kes paralleelsuhteid viljelevad.

Kõige kurvem seik, mida ma oma praksises sellistelt naistelt olen kuulnud, jutustab sellest, et oma aastaid armastatud mehe haigusest ja surmast kuulis ta lehe vahendusel. See vähemalt selgitas mehe ärakadumist, kui tal nädalaid telefon väljas oli. Infarkt. Tal polnud võimalust isegi matustele minna. “Ma olen justkui kummitus”, mul polnud võimalust minna hüvastigi jätma.

paarisuhe. Ja nagu teada, sarnane tõmbub sarnasega. nii leiavad teineteist sageli inimesed, kel kodus sarnane probleem – et partner on kas füüsiliselt või emotsionaalselt kaugenenud, intellektuaalselt teiste huvidega või sotsiaalses plaanis erinevate vajadustega.

“Peresaade” kõlab Vikerraadio eetris neljapäeva õhtuti kell 19.05. Saadet saab igal ajal järelkuulata Vikerraadio kodulehel: https://vikerraadio.err.ee/peresaade. Esimese hooaja saateid on Vikerraadio kodulehelt ja äpist järelkuulatud juba üle 160 000 korra. Saatejuhtidele saab kirjutada aadressil peresaade@err.ee.

“Peresaate” uus hooaeg alustab täienenud koosseisus: lisaks pereterapeut Katrin Saali Saulile hakkab saadet juhtima ka ajakirja EMA peatoimetaja ja kolme lapse ema Merle Liivak, kes keskendub õnneliku lapsepõlve ja lapsevanemate uue aja väljakutsete teemadele. Katrin Saali Saul jätkab saates peamiselt paarisuhete teemadega. Uue hooaja teemaderingis on truudus ja truudusetus, hingehaavad, valetamine, ohvrienergia, seksuaalsuse kujunemine, alkoholi mõju ajule ja suhetele, õed-vennad, ärevus ning see, miks on harjumusi nii raske muuta.

Loe truudusetusest ka kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Neil Straussi raamatust “Tõde”.