Minevikus kirjutati hormoonasendusravi (HAR) sageli välja ka ennetavatel eesmärkidel. Osalt põhineti seejuures varasematele uuringutele, mis olid näidanud, et HAR aitab kaitsta naisi südamehaiguste, luude hõrenemise ja dementsuse eest.
Paljud ei pruugi seda teada, kuid tegelikult olin ma 1980ndate keskpaigas ravimifirmade poolt rahastatud eestkõneleja, kes propageeris hormoonasendusravi eeliseid. See oli umbes 10 aastat enne seda, kui pöördusin loodusravi juurde ja 15 aastat enne seda, kui murrangulise tähtsusega uuringud tõid esile standardse hormoonasendusravi tõsised ohud.
Seetõttu toimus kümme aastat tagasi kiire pööre…
Juulis 2002 katkestas 1991. aastal loodud organisatsioon Women’s Health Initiative (WHI) järsult kolm aastat enne tähtaega oma östrogeeni ja progestiini kombiravi uuringu, sest andmetest ilmnes, et hormoone tarvitavate inimeste seas esineb rinnavähki, südameatakke, insulte ja trombe rohkem kui nende inimeste seas, kes saavad platseeboravimit.
WHI leiud muutsid hormoonravi kasutamist tohutult ning juba aastaks 2003 oli väljakirjutatud retseptide hulk 38% võrra vähenenud.
Aastatel 2001–2011 vähenes östrogeenasendusravi kasutamine 50–59-aastaste naiste grupis tervelt 79% võrra. Uus uuring näitab aga nüüd, et HARi kasutamise üle parda viskamine võis olla viga, eriti mis puudutab emaka kirurgilise eemalduse (hüsterektoomia) läbi teinud naisi.
See on kahtlemata loogiline, sest teie keha vajab optimaalseks talitluseks östrogeeni ja teisi suguhormoone. Nii Forbes’i kui ka Time Magazine’i andmetel on viimase kümne aasta jooksul östrogeenasendusravist loobumise tõttu enneaegselt surnud 18 600 kuni 91 600 meditsiinilise menopausiga naist.
Uuringu kohaselt on östrogeeni tarvitamisest hoidumise tagajärjel surnud naiste tegelik arv konservatiivsete hinnangute järgi tõenäoliselt umbes 50 000: “Östrogeenravi vähendab nooremate menopausijärgsete naiste grupis veenvalt üldist suremust, ent östrogeeni kasutamine selles grupis on vähene ja jätkab langust. Meie andmed näitavad, et igal aastal sureb selle tõttu tuhandeid 50–59-aastaseid naisi. On hädatarvilik, et kõnealuste naiste ja nende tervishoiuteenuse pakkujate vahel käivituks viivitamatult informeeritud arutelu östrogeenravi mõju teemadel.”
HARist loobumise tõttu võib olla viimase kümnendi jooksul surnud 50 000 naist
Järgnev tekst pärineb ajakirjast Time Magazine ja teemat käsitlevast videost: “Enne WHI uuringut sai umbes 90% hüsterektoomia läbi teinud naistest östrogeenravi, et asendada hormooni, mida nende enda reproduktiivsüsteem enam ei tootnud. Pärast WHI uuringut kasutas hormoonravi aga ainult 10% nendest naistest. Elulemuse näitajate arvutamiseks loodud valemi põhjal hindavad teadlased HARist loobumise tõttu aastatel 2002–2011 enneaegselt surnud naiste arvuks 50 000.
Ükski nendest naistest, kes olid uuringu algul 50–59-aastased, ei elanud 70-aastaseks. Enamus suri südamehaigustesse, mis kinnitas varasemates uuringutes leitud seost östrogeeniravi ning vähenenud südameprobleemide vahel hüsterektoomia läbi teinud naiste seas.”
Uuringus leiti, et enneaegse kirurgilise menopausiga naiste östrogeeniravi oli seotud “kõigist põhjustest tingitud suremuse otsustava vähenemisega”. Efekt tulenes peamiselt surmaga lõppenud südameatakkide ja rinnavähist tingitud surmade vähenemisest.
Teadlased usuvad, et uuringus leitud protektiivne mõju võib tuleneda asjaolust, et nad analüüsisid östrogeeni ainuravi mõju, mitte aga östrogeeni ja progesterooni kombiravi mõju, mille kasutamine oli andnud Women’s Health Initiative’i (WHI) uuringus ja teistes uuringutes problemaatilisi tulemusi.
“Võib-olla tulenevad varasemates uuringutes nähtud negatiivsed mõjud tervisele erinevate HARide kombinatsioonist,” kirjutab Forbes.
Ent kõnealustes meediaväljaannetes ei olnud mainitud seda, et 2004. aasta aprillis peatas WHI ka östrogeeni ainuravi uuringu, sest leidis, et see hormoon ei pakkunud südamehaiguste vastu mingit kaitset, vaid pigem suurendas insuldi ja trombide tekke ohtu.
Tõepoolest, WHI uuringu kõrval on paljud teisedki laiapõhjalised uuringud näidanud, et ainult östrogeeni või östrogeeni ja progestiini kombinatsiooni tarvitamine suurendas naiste seas mitte ainult insuldi riski, vaid ka dementsuse, süvaveenide tromboosi, uriinipidamatuse ja sapipõie haiguste riski. Kaaludes hormoonasendusravi sobivust enda või mõne oma lähedase jaoks, tuleb mitmeid tegureid tõsiselt hinnata.
1. Kirurgiliselt esile kutsutud menopaus vs. loomulik menopaus vs. HARi kasutamine ennetavatel eesmärkidel.
2. Teie vanus.
3. Teie poolt tarvitatav hormooni vorm (bioidentne vs. sünteetiline). Näiteks, WHI uuringus kasutati ühte kindlat HARi vormi, mis kannab nime Prempro. See sisaldab tugevaid hobuse östrogeene, mida toodetakse tiinete märade uriinist, ja sünteetilist (loe: VÕLTSI) progesterooni (medroksüprogesteroonatsetaat). Tõenäoliselt oleksid bioidentsed loomulikud ained andnud teistsuguse tulemuse…
4. Viis, kuidas hormooni manustatakse.
Kas meditsiinilise menopausiga naised peaksid östrogeeni tarvitama?
Alles eelmisel aastal uuendas USA ennetusteenistuse töögrupp (US Preventive Services Task Force) olemasolevate andmete analüüsile tuginedes hormoonasendusravi soovitusi, soovitades üle 50-aastastel naistel HARist – nii östrogeenist üksi kui ka östrogeeni ja progestiini kombinatsioonist – loobuda, ennetamaks südamehaigusi, osteoporoosi ja kognitiivsete võimete halvenemist. Soovitus hoiduda HARist ei kehti alla 50-aastaste naiste kohta, kellel on kirurgilisest sekkumisest tingitud menopaus või kes saavad hormoonravi menopausi sümptomite, näiteks kuumahoogude, leevendamiseks.
Kui teile tehakse enne menopausi hüsterektoomia, siis väga suure tõenäosusega te vajate hormoonasendusravi, sest teie keha ei suuda neid aineid enam ise toota. Niisiis, jah, enamusel kirurgilisest sekkumisest tingitud menopausiga naistest tasub HARi kasutamist kaaluda.
Siinkohal on küsimus pigem hormoonasendusravi kõige sobivama vormi valikus. Paljud eksperdid usuvad, et te ei vajagi tegelikult muud kui bioidentset hormooni östradiool. Kahjuks on paljud arstid kirjutanud – ja endiselt sageli kirjutavad – välja täiesti mittelooduslikku progestiini.
Progesterooni toodetakse naise munasarjades ning see aitab östrogeeni mõju tasakaalustada. Bioidentset progesterooni, mis on täiesti looduslik, saab toota mõnedest jamsi- ja sojataimedes sisalduvatest õlidest. Teie keha tunneb bioidentse aine ära ning see aitab vältida ebasoovitavaid reaktsioone – muidugi tingimusel, et see kirjutatakse välja ning seda manustatakse õigesti ja õigetes annustes.
Kuna aga looduslikku progesterooni ei saa patenteerida, siis siin tulebki mängu progestiin. Progestiin on progesterooni sünteetiline vorm, mis jäljendab progesterooni toimet. Mis meditsiini puutub, siis siin on patent kuningas, sest ilma selleta ei saa ravimifirmad kuigi suurt kasumit teenida.
Olge sünteetilise hormoonasendusravi suhtes ettevaatlik
Sünteetilised progestiinid (nagu Provera) on vastutavad paljude, kui mitte kõigi HARi kahjulike kõrvaltoimete eest. Näiteks, jaanuaris 2005 ajakirjas British Medical Journal avaldatud metaanalüüsis leiti, et sünteetiline HAR on seotud suurenenud insuldiriskiga, eriti isheemilist tüüpi insuldi riskiga (mida põhjustab aju verevoolu blokeerumine).
Sünteetiline HAR suurendab teie insuldiriski peaaegu kolmandiku võrra ning surma või invaliidistumisega lõppeva insuldi riski enam kui poole võrra.
Ühes uuringus, mida kõnealuse metaanalüüsi raames vaadeldi, leiti ka seos sünteetilise HARi ning kõrgenenud rinnavähi- ja südameatakiriski vahel. Lisaks leiti selles uuringus (kus osales peaaegu 17 000 üle 50-aastast naist), et viis aastat HARi tarvitamist kahekordistas eluohtlike trombide tekke ohtu. HARi teised võimalikud kõrvaltoimed olid:
• Osteoporoos
• Kõrge vererõhk
• Vaginaalne verejooks
• Nahalööbed ja akne
• Kaaluiive
Kõige parem oleks kasutada bioidentseid hormoone
Premariini (mis on kõige populaarsem östrogeeni asendaja) saadakse hobuse östrogeenidest ja see ei ole bioidentne. Kuigi see võib tunduda “looduslik”, soovitan hormoonasendusravis loomsetest östrogeenidest hoiduda, sest on olemas ka suurepärased, inimese jaoks bioidentsed östrogeeni hormoonid, mida saab hankida praktiliselt kõigist ise ravimisegusid valmistavatest apteekidest. Teie keha tajub neid “normaalsetena” ning need on kehas valmistatavate hormoonidega praktiliselt identsed. Tänu sellele on need palju ohutumad kui sünteetilised hormoonravimid.
Bioidentses hormoonasendusravis kasutatakse tavaliselt kolme erinevat tüüpi östrogeene: östrooni, östradiooli ja östriooli. Levinud retsept on Tri-est, mis sisaldab 80% östriooli, 10% östrooni ja 10% östradiooli.
Mis inimestesse puutub, siis östradiool on menopausieelse naise organismis leiduv peamine naishormoon, samas kui östriooli toodab organism märkimisväärses koguses raseduse ajal. Östriooli loetakse mainitud kolmest kõige ohutumaks ning seda kirjutatakse välja kõige sagedamini. Seda on kasutatud julgelt juba aastakümneid ning minu arvates on sellest eriti palju kasu hüsterektoomia läbi teinud naistele.
Kahjuks esineb bioidentse östrogeeni tarvitamisega seoses endiselt palju tarbetut muretsemist. FDA ning enamus arstidest ja patsientidest ei mõista, et bioidentsete hormoonide tarvitamine võib tervist parandada. Siinkohal tuleb aga märkida, et ideaaljuhul tuleks ühtlasi jälgida hormoonide taset organismis, mõõtes hormoonide sisaldust kas veres, uriinis või süljes. See aitab tagada, et kõnealuste hormoonide tase teie organismis jääb noorte tervete naiste järgi arvutatud referentsvahemikku.
Ma usun, et lühiajaline östrogeeni kastamine on näidustatud ka juhul, kui fütoöstrogeenide, näiteks kobar-lursslille ekstrakti, tarvitamine menaopausiga seotud kuumahoogude vastu ei aita. Ent kui tarvitate östrogeeni, on peaaegu alati tark tarvitada seda koos loodusliku progesterooniga.
Parim viis bioidentsete hormoonide manustamiseks
Pidage meeles, et mis puutub bioidentsete hormoonide manustamisse, siis mõned manustamisviisid on selgelt teistest paremad. Suukaudne meetod on tõenäoliselt halvim, sest teie maks töötleb seedetrakti kogu sisu enne, kui sealt miski vereringesse jõuab. See tähendab, et suurem osa allaneelatud hormoonidest lagundatakse enne vereringesse jõudmist inaktiivseteks või isegi kahjulikeks derivaatideks. Niisiis, iga meetod, mille puhul õnnestub maksast mööda hiilida, on tõhusam.
Üheks levinud alternatiiviks on hormoonsalvid. Kuna aga hormoonid on rasvlahustuvad, võivad nad hakata rasvkoesse kuhjuma ning viimaks võib neid olla organismis liiga palju. See omakorda võib häirida teiste hormoonide tasakaalu. Samuti on salvi kasutades praktiliselt võimatu täpset annust määrata.
Keelealused tilgad on hea lahendus, sest sealt sisenevad hormoonid otse vereringesse ega kuhju kudedesse nagu see võib salvi puhul juhtuda. Samuti on manustades annust kergem määrata, sest üks tilk võrdub umbes ühe milligrammiga.
Mina kirjutasin 1990ndatel praeguseks lahkunud dr John Lee soovitusel patsientidele välja progesterooni nahasalvi. See toimis enamiku naiste puhul hästi, kuid 3–6 kuu järel hakkas kasulik mõju kaduma. Praeguseks olen aga jõudnud veendumusele, et kõige parem on hormoone manustada limaskesta kaudu.
Autor: Dr Mercola
Tõlkinud: Jürgen Innos
Allikas: www.mercola.com
