Varia
03.10.2014, 10:01

Osho soovitus vanematele: laps vajab nii armastust kui rangust

Kirjastuselt Pilgrim äsja ilmunud Osho teos "Raamat lastest. Noorte sisemise vabaduse ja intelligentsuse arendamine" kutsub üles "laste vabastusliikumisele", et purustada vanad käitumismustrid ja panna uus alus lastega suhtlemisele. See on teejuht täiskasvanutele, et nad teadvustaksid, kui palju nende käitumine lapsi mõjutab.

“Vaata lapse silmadesse – midagi sügavamat pole olemas. Lapse silmad on nagu põhjatu sügavik,” ütleb maailmakuulus vaimne õpetaja Osho.

Lastele on omane ehe vabadus. Nad on rõõmsameelsed, mängulised ja loomu poolest loovad. Kuid kui lapsed kasvavad, ohverdatakse neist enamik “produktiivsuse” ja hea käitumise jumalale, nii et alles jääb vaid lapsepõlvenostalgia.

“Intelligentsed inimesed igatsevad lapsepõlvekogemusi terve elu. Nad tahavad ikka ja jälle kogeda sedasama süütust, sedasama imet, sedasama ilu,” sõnab Osho. Ja ehkki iga täiskasvanute põlvkond kõige paremate kavatsustega kinnitab, et ei korda minevikus tehtud vigu, sunnib ta paratamatult uuele põlvkonnale peale oma päritud puudusi ja piiranguid.

See raamat kutsub üles “laste vabastusliikumisele”, et purustada vanad käitumismustrid ja panna uus alus lastega suhtlemisele. See on teejuht täiskasvanutele, et nad teadvustaksid, kui palju nende käitumine lapsi mõjutab. Me õpime, millal laste eest hoolitseda ja neid kaitsta ning millal lasta neil omaette tegutseda, et nad oskaksid elust rõõmu tunda ja saavutaksid oma kõrgeima potentsiaali.

Osho nõuandeid vanematele raamatust “Raamat lastest. Noorte sisemise vabaduse ja intelligentsuse arendamine”

Küsija: Me pole mehega ühel nõul poja kasvatamise suhtes. Tema tahab, et mina oleksin rangem ja mina tahan, et tema oleks armastavam.

Osho: Lase tal käituda, nagu ta käitub ja sina käitu nii, nagu sina käitud, siin pole probleemi. Laps vajab mõlemat, sest elu on selline: kui laps saab ainult armastust, siis ta kannatab, ja kui ta saab ainult rangust, siis ta kannatab. Tal on vaja mõlemat. See ongi ema ja isa ülesanne: ema peab andma armastust, nii et laps teab, et armastus on olemas, ja isa jääb rangeks, nii et laps teab, et elu pole kerge. Nii see elu käibki!

On olemas okkad ja on olemas roosid, ja laps peab mõlemate jaoks valmis olema. Maailm pole talle ema; maailm on suur võitlus. Niisiis, kui annad talle ainult armastust, siis pole tal selgroogu. Tegeliku eluga kokku puutudes kukub ta lihtsalt pikali, sest ta ootab ema ja teda pole; elu tema pärast ei muretse. Siis on ta tänulik oma isale, sest elu viskab ta mitu korda ukse taha, karjub ta peale, ja siis ta teab, et saab eluga maadlemisega hakkama, ta on ka selle jaoks valmis.

Laps peab olema valmis nii pehmuseks kui kõvaduseks, yin’iks ja yang’iks. Olgu olukord milline tahes, ta on suuteline sellele reageerima. Kui elu on range, võib ka tema range olla; kui elu on armastav, võib ka tema olla armastav; ta ei jää kummalegi pidama. Kui ainult isa teda kasvatab, siis ta jääb sellele pidama. Temast saab range inimene, täiuslik sakslane, aga ta ei suuda kunagi armastada ega ole võimeline armastust vastu võtma, sest ta ei tea, mis armastus on. Temast saab sõdur, ta on valmis võitluseks, valmis tapma või saama tapetud. See on ta ainus loogika, ta ei tunne midagi muud. See on liiga ohtlik. See on juhtunud saksa rahvusega, see aitas Adolf Hitlerit. Kaks maailmasõda on tõestanud, et saksa emad pole olnud nii armastavad, kui oleksid pidanud olema ja saksa isad on olnud liiga distsiplineerivad. Seetõttu on kogu maailm Saksamaa pärast kannatanud.

Niisiis, kui laps jäetakse vaid isaga, siis saab temast mistahes Adolf Hitleri ohver; see on ohtlik. Kui laps jääb sinuga, siis muutub ta liiga indialase sarnaseks ja kui näeb võitlust, siis lihtsalt põgeneb, annab alla; juba enne võitlust annab ta alla! Temast saab ori. Mõlemal juhul jääb ta kinni, aga ehedat elu elaval inimesel pole fiksatsiooni. Ta on voolav: ta võib liikuda ja olla range, kui olukord on selline, et ta peab olema kõva nagu teras, ja kui olukord on niisugune, et ta peab olema nagu roosi õieleht, pehme ja haavatav, siis ta pehmeneb.

Kogu avarus peab olema lapse jaoks teadvustatav, nii et ta saaks kergesti liikuda. Niisiis on mõlemad head.

Osho
(1931–1990) on üks tuntumaid ja provokatiivsemaid tänapäeva müstikuid.
Londoni Sunday Times nimetas Oshot üheks “20. sajandi tegijaks”;
kirjanik Tom Robbins aga “kõige ohtlikumaks inimeseks pärast Jeesus
Kristust”. Tema õpetuste mõju on üha kasvanud ning jõuab vaimsete
otsijateni kõikjal maailmas.

Vaata raamatu kohta lähemalt kirjastuse Pilgrim kodulehelt