Paljudele tundub enda elu teise inimese omaga sidumine väljapääsmatu lõksuna. Mehe ülim soov on olla vaba. Naise soov tegelikult ka, aga ajapikku on naise sooviks kujunenud tunda ennast turvaliselt. See on üks vana vastuolu, mida ei ole võimalik lahendada ise kasvamata ja sisemiselt arenemata. Kui paari koos hoidvaks liimiks on hirm, siis vastuolu aina suureneb. Mida rohkem mees saavutab vabadust, seda ebaturvalisemalt naine ennast tunneb. Mida turvalisemalt naine ennast tunneb, seda seotumana ja ahistatumana tunneb ennast mees.
Selline suhe on kiindumine, sõltuvussuhe, ning tänapäeval peetaksegi sellist suhet armastuseks. Paljud elavad tingimustega armastuses, pidades seda tingimusteta armastuseks. Näiteks kui algul ollakse armunud, siis on ju kõik hästi, pole ju tingimusi!
