Nagu te kõik, nii ka mina otsisin õnne. Otsisin seda maagilist valemit, mis paneks mind igal hommikul erksana toimetama ja naeratama kuni hilisõhtuni. Mõttes ja südames tahtsin ka magades naeratada. Mõni päev tundsin, et olen õnnestunud ja valem on leitud. Teisel päeval tundsin, et mul pole õrna aimugi, mis see õnn on, või kust ma selle valemi leiaksin.
Siis aga tegin otsuse – ma pean oma elus midagi muutma. See ei ole selline muutus, et otsin uued sõbrad või teen kodus remonti. Ma pean midagi kogema, sest ma olen veendunud, et kui ma kogen midagi uut ning muud, võin ma leida otsitava tõe. Kuid ma pean selleks eemale minema.
Sülitan kolm korda üle õla ja ütlen, et ma olen leidnud õnne valemi. Selle valemi nimi on VALIK.
Sul on valik – sa kas valid hea elu (õnne) või halva elu (õnnetuse).
Meie elus on palju olulisi valikuid. Me peame hommikust õhtuni tegema valikuid, olgu need siis suured või väikesed. Elu võiks teise nimega nimetada ka valikuks. Kuid kõige olulisem valik, mis loob meie elu, on valik olla õnnetu või õnnelik. Valik, kas elada head, või halba elu.
Me võime tükk aega elada mingisugust elu uskudes, et see ongi elu. Võime olla halvas suhtes ja tõsimeeli arvata, et kogu selline elu on piisav. Me lepime sellega, kui elukaaslane meile halvasti ütleb. Me lepime sellega, kui teine ei ole piisavalt armastusväärne. Me harjume tööga, mida me ei armasta ja usume, et see ongi normaalne. Me usume, et me ei saavuta rohkem, kui meil juba on. Me lepime isegi sellega, kui meid halvasti koheldakse. Kuidas me saame leppida halvasti kohtlemisega? Kuidas me saame lasta endale halvasti öelda?
Olete kuulnud, et armudes kellegisse on meil justkui silmaklapid silmadel? Nii on ka selle halva eluga. Me ei märka enne, et midagi on valesti, kui me hakkame nägema. Kui me proovime midagi uut, kui me läheme mujale, kui me kogeme teistsugust elu. Me märkame, et see, mis ma varem kogesin, ei olnud õige. Ma tunnen end siin paremini. Ma olen õnnelikum. See ongi õige.
Seega selleks, et leida head elu, on vaja esmalt proovida midagi uut.
Kui sa oled mõistnud, et see ongi elu, mida sa soovid elada, hakkad sa endalt nii palju asju küsima.
Mida ma siiani tegin?
Kuidas ma olen lasknud endale nii palju halvasti öelda?
Kuidas ja miks ma lasin endaga nii käituda?
Miks ma ei lasknud endale head teha?
Miks mu elus polnud piisavalt häid inimesi?
Miks ma end halvasti tundsin, kui keegi mulle head tahtis?
Su peas jookseb miljoneid küsimärke. Kuid need küsimärgid on vajalikud ja aitavad sul mõista, et nüüd oled sa leidnud üles õige teeotsa, kust edasi minna.
Seega, igal hommikul kui sa ärkad, on sul valik.
Kas vaatad väljas olevat hallust ja hakkad nutma, või peidad pea teki alla ja ootad, et päike välja tuleks. Või sa naeratad hallusele ning tood ise päikese välja.
Iga kord, kui sa tunned, et sa justkui ei vääriks neid imelisi häid asju, mis su elus juhtub, siis korda endale:
Ma olen väärt parimat.
Ma väärin häid inimesi.
Ma väärin head elu.
Ma väärin armastust. Igal hetkel oma elus.
Ma väärin õnne ja parimat, mis elul mulle pakkuda on.
Autor: Tuuli Mäemat
