Klassikaline omavalmistatud jogurt
On olemas kaks põhilist jogurti valmistamise viisi. Üks võimalus on käivitada protsess külmkuivatatud jogurtikultuuriga. Teine ja tavalisem võimalus on osta probiootilist valmisjogurtit. Loomulikult võid kasutada lähtekultuurina, mida nimetatakse ka juuretiseks, oma varasemast teost võetud jogurtit.
Kui otsustad kasutada valmisjogurtit, vali naturaalne sort, mis sulle maitseb ja mis sisaldab elusaid baktereid. Sellest saab lähtekultuur, mis annab jogurtile õiged bakterid, õige maitse ja konsistentsi. Üheks teoks on vaja vaid veidi juuretist, nii et see, mis üle jääb, sügavkülmuta väikestes pakendites hilisemaks kasutamiseks.
Jogurti valmistamine on nii lihtne, et miski ei tohiks untsu minna. Jook võib olla maheda maitsega kuni väga hapu, konsistents muutub vedelast väga paksuni.
MIDA VAJAD:
- 1 liiter piima vabal valikul (mida suurem rasvasisaldus, seda parem)
- 30 g piimapulbrit (võib ära jätta)
- 2-3 sl jogurtikultuuri (tavaline bakterikultuuriga jogurt või külmkuivatatud jogurtikultuur)
- kastrul ja vispel
- juustu- või jogurtisõel, hästi puhas
- kaanega kauss
- 1,5-liitrine kaanega klaaspurk
1. Kuumuta piima mõni minut. Pead nägema kastrulis väikseid mulle, kuid ära lase piima keema. Kuumutamine tapab kõik soovimatud bakterid ja head bakterid saavad siis võimust võtta. Kui kasutad pastöriseeritud poepiima ja puhtaid töövahendeid, võid esimese punkti vahele jätta.
2. Kui tahad valmistada mahedat Kreeka jogurtit, võid soovi korral vispeldada piimale hulka piimapulbrit. Ka selle punkti võib vahele jätta.
3. Lase piimal jahtuda temperatuurini 40-45 °C, sõrmega peab olema tunda, et piim on soe. Lisa jogurtikultuur, tavaliselt on sobiv suhe 1 osa jogurtikultuuri 9 osa piima kohta. Sega läbi.
4. Pese toidutermost keeva veega ja vala sellesse piimasegu. Hoia nüüd jogurtit parajalt soojas kohas 8 kuni 36 tundi. Temperatuur ei tohi ületada 45 °C, muidu bakterikultuur sureb. Jogurtiga termose võib mähkida froteerätiku sisse ja jätta seisma või asetada jogurt kuni 40-kraadisesse ahju. Kui sul toidutermost ei ole või sa ei taha ahju kasutada, võid anuma käterätikusse mähkida ja jätta seisma sooja kohta, mille temperatuur ei tohi olla üle 40 °C. Kui ruum on jahe, kulub jogurti valmimiseks kauem aega.
5. Kui jogurt on paksuks muutunud, aseta see mõneks tunniks külmikusse. Valminud jogurt on tavaliselt maheda maitsega, mõne päevaga muutub see külmikus hapukamaks.
6. Kui tahad teha paksu või Kreeka jogurtit, jäta see mõneks tunniks kurnaga külmikusse. Mida kauem jogurt külmikus seisab, seda paksemaks see muutub. Seejärel vala jogurt ümber kaanega kaussi. Säilita seda külmikus.
7. Ära söö kogu jogurtit ära, vaid jäta pisut järgmise teo juuretiseks (ostetud jogurti asemel). Nii võid toimida umbes kümme korda, siis muutub jogurti maitse liiga hapuks ja lähtekultuuriks tuleb jälle võtta poest ostetud jogurt.
MIS VÕIB MINNA VALESTI? Jogurt ei kuku esimene kord alati ideaalselt välja. Vahel võib jogurt kalgenduda, kuid see on täiesti ohutu. Katseta valmistamisel eri temperatuure ja seisuaegu, kuni leiad viisi, mis kõige paremini toimib. On lihtne märgata, kui hapnemine ei ole õige – see on tunda lõhnast ja maitsest või siis tekib hallitus. Ära niisugust jogurtit söö. Viska see ära ja alusta uut. NB! Pese (veel parem, desinfitseeri keevas vees ilma kemikaalideta) töövahendid hoolikalt, enne kui alustad uut jogurtitegu. Sageli ebaõnnestub jogurt sellepärast, et vahele on jäetud esimene punkt või töövahendid on lohakalt pestud.
HÜVA NÕU! Vadak, mis üle jääb, sisaldab vitamiine, mineraale ja valke. Ära viska seda ära! Vadakut võib sellisel kujul juua, teha sellest kalja või puuviljalimonaadi, segada smuutidesse, määrida nahka ja juukseid või valada vannivette. Sügavkülmikus säilib vadak mitu kuud.
Allikas: Eeliks Maranik “Probiootilised smuutid”, kirjastus Pilgrim
Vaata Eelika Maraniku raamatu “Probiootilised smuutid” kohta lisa kirjastuse Pilgrim kodulehelt.
