Nii taoismi kui ka šamanismi järgi tuleks elada eelkõige kooskõlas loodusega. Eesmärgiks on saavutada tasakaal kehas ning inimese ja keskkonna vahel. Inimene peaks elama loodusega samas rütmis.
Sügis on ka Hiina meditsiini järgi aeg, kus olles kooskõlas looduse närbumisega peaks inimesed suunama oma energia sissepoole ja seda koguma.
Aga mida rohkem puudelt lehti langeb ja mida lühemaks muutuvad päevad, seda enam langeb inimesi masendusse. Tihti ei ole see suur ja kõikehõlmav emotsioon, vaid muude tegevuste ja toimetuste varjus olev taustatunne, mis annab oma värvingu kõigele kogetavale. Liigselt depressiivseid emotsioone kogedes kahjustatakse kopse, rinnus tekib pitsitus, esinevad vereringehäired, väsimus ja kurnatus. Paljud ei pöördu arsti poole ega teadvusta, et masendus kurnab vaikselt keha ja nõrgestab tervist. Tagamaaks suvenostalgia täitumatud ootused ja sügise saabumise stress – oleme ju harjunud, et suvel puhatakse ja talvel tuleb töötada.
Kui sellele lisaks ei saa regulaarselt välja puhata ehk ei ärka hommikuti puhanuna, ongi vaid aja küsimus, millal kehaline tasakaalutus oma väga erinevates vormides saabub. Teada ju on, et talvel peaks rohkem magama. Seega elame, töötame ja puhkame justkui loodusseadustele vastu, kurnates niimoodi oma organismi.
Inimesed küsivad sageli, miks nad on just kevadel väsinud ja jäävad kergesti haigeks. Põhjus ongi selles, et talv on sama mis öö: kui sa öösel ei puhka, siis oled hommikul väsinud. Ning kui talv läbi töötad ja oled liialt aktiivne, siis kulutad oma energia ära, seega oledki kevadel, kui peaks ärkama, hoopis väsinud ja haigustele vastuvõtlik.
Emotsionaalsel tasandil on soovitav mitte jaotada aega ilusaks suveks ja koledaks talveks. Nii nagu igal eluetapil on omad meeldivused, peaksime ka igast aastaajast leidma tema ilu ja omapära. Pärast lõbusat suve võibki alata natuke mõtlikum, korrastavam, nostalgilisem ja õppimist soodustavam sügis. Teadvustage selle aastaaja omapära ja nautige seda. Arvestage, et suve järgi tulebki sügis, mis tahab vihmariideid ja metsaskäiku, pisut soojemat toitu, hubast tuld ahjus või kaminas ning liikumist, et sooja saada.
Pimedal ajal, kus päike käib aina madalamalt, veetsid vanad eestlasedki aega toas ja tegelesid talviste meditatiivsete toimetustega, enamasti käsitööga, nagu ketramine, puutööd ja riiete parandamine. Vaikuses käsitööle keskendudes siseneti justkui teise maailma, kus avanes pilt enda siseilma. Võeti aega hingele. Aeg rahuks, vaikuseks, mälestusteks, iseendale. Mõtte olemiseks annavad ka inimesed meie ümber, eelkõige perekond ja lähedased sõbrad, kelle olemasolu ja tähtsust igapäevaste kiirete toimetuste keskel unustama kiputakse.
Hiina meditsiini põhjal on sügis kopsude energia aeg. Nüüd liigub energia väljastpoolt sissepoole, looduses läheb ta maa alla taimede vartesse ja juurtesse. Kuigi see võib tunduda ebaloogiline, on sügisele iseloomulik kuivus.
Hoolimata vihmadest kuivab loodus ikkagi – lehed närbuvad, kasvuprotsessid lõpevad. Nüüd on oluline toituda nii, et keha saaks vajalikku niiskust. Süüa tuleks palju hooajalisi puuvilju ja marju, sest just neist saab keha kõige paremini niiskuse kätte.
Eelista soolast ja mõrudat – need maitsed aitavad energiat sügavale keha sisse viia. Toitu peaks valmistama vaiksel tulel, aeglasemalt ja rahulikumalt, et soojus saaks liikuda toidu sisse.
Kuna keha valmistub talveks, peaks rahunema ja füüsiline aktiivsus. Samas enamasti toimime just vastupidi – sügistalvel rabeleme kõige rohkem ja kevadeks oleme energiast nii tühjad, et ei jaksa enam ärgata.
Kogunud ja toimetanud Ingrid Prass
