Ütlematagi on selge, et Stephen Hawking on üks intelligentsemaid inimesi maal. Ta sündis täpselt 300 aastat hiljem kui Galileo suri ja oli kõrgteadmistega matemaatikas lapsena juba enne seda, kui ta omandas kõrgemad kraadid täiskasvanuna. Kui Hawking 8. jaanuaril aastal 1942 sündis, ei teadnud keegi, et tal avalduvad 21-aastasena raske haiguse, amütroofilise lateraalskleroosi (ALS) tunnused ja keegi ei arvanud, et arstid ennustasid, et mees ei ela kauem kui 24nda eluaastani.
Sellegipoolest jäi Hawking kindlaks (nii nagu ta on ka kõikidele muudele eluaspektidele kindlaks jäänud) ja elab siiani, olles 74 aastat vana. Lisaks ta õpetab, teeb teadusuuringuid, teoretiseerib ja avaldab materjale tänase päevani. Hawking tunnistab, et ta ei oodanud elult rohkem suurt midagi kui tema raske haigus diagnoositi, aga ta tunnistab, et see on teinud iga asja ja igaühe tema elus palju rohkem nauditavaks kogemuseks ja saavutused veelgi enam erilisteks.
