Ma vajasin oma ellu inimest, kes minusse usuks, kes mind hindaks ja mind tingimusteta armastaks. Nüüdseks olen see inimene mina ise.
Kas sa kujutad ette, kui palju kergem oleks elu olnud nooremana, kui sul on keegi, kes sinusse usub, keegi kes ütleb, et kõik saab korda, seisab su eest ja armastab sind tingimusteta? Mitte meil kõigil pole sellist inimest olemas olnud.
Tugev badass vanem õde
Mis saaks olla veel vingem, kui igal naisel on lapsepõlvest eeskujuks enesekindel tüdruk või naine, kes enda eest seisab ja ütleb välja, mida ta mõtleb ja arvab. Sellise suhtumisega naiseeskuju muudab iga tüdruku maailmapilti. Mängureeglid on kardinaalselt erinevad tüdrukul, kes ennast väärtustab, kui piigal, kes ei tea, mida eneseväärtustamine endast kujutab ja püüab karmis maailmas ennast sisemise väärtusetuse tundega kehtestada. Enda eest seismine on paljudele naistele olnud keeruline just nimelt oskamatusest. Pole olnud eeskuju, mida me tegelikult väga vajame, et kasvada ennast väärtustavaks ja enda eest seisvaks naiseks. Tüdrukud, kes enda eest juba varajases eas seisavad ja enda vajadusi esiplaani seavad, on selle eeskuju saanud ühelt ägedalt ja vingelt tüdrukult või naiselt. Teiste tee on õppida seda hiljem või lastagi endale pähe istuda.
Õpetaja, kes usub sinusse
Pole olemas halba õpilast, on halb õpetaja, nagu öeldakse. Hea õpetaja näeb su potentsiaali, suunab sind seda arendama ja usub sinusse. Selline õpetaja suudab liigutada mägesid lapse enesehinnangu tõusul. Olgem ausad, lapsena me ju näemegi ennast läbi täiskasvanute silmade ja sõnade. Kui sinusse usutakse, hakkad sa ka ise endasse uskuma. Kui usk sinusse puudub, siis sinu väärtus iseenda silmis langeb. Kes meist ei teaks, et usk iseendasse annab ellu kaasa sõnumi “mis iganes ka ei juhtuks, mina saan hakkama!” Selline uskumus valitseb tugevate naiste alateadvuses ja on pärit lapsepõlvest. Elamine teadmisega, et sa saad iga hetk ise hakkama, välistab ka kasssõltuvuslikud suhted, mis on magnetiks ebakindlale naisele.
Lapsevanem, kes armastab sind tingimusteta
Mõelda vaid, kui meie elus on kasvõi üks lapsevanem, ükskõik kumb, kes oskab välja näidata seda armastust ja hoolivust, mida ta oma lapse vastu tunneb. Tihti jääb vanemlikust soojuse ja helluse välja näitamise oskusest puudu ning selle asemel tekitatakse üleliigseid hirme ja kontrolli, et tagada lapses ellujäämise ja enesekaitse oskused. Aga mille eest me tänapäeval, 2021. aastal niiväga igapäevaselt kaitsma peame. Enam me ei pea olema “võitle-põgene-mängi surnut” reaktsioonis, nagu kiviajal, kui metsloom metsas ründas. Kas peame ennast kaitsma tunnete eest? Konfliktide eest? Teiste inimeste sõnade eest? Selleks puudusid varasemalt oskused, et emotsioonidega ja konfliktidega toime tulla ilma hirmuta. Õnneks on tänapäeval nii palju kirjandust sellest, kuidas hirmuvabalt elada ja konfliktidega toime tulla, saades igapäevaselt olla üksteise suhtes avatud, soojad ja toetavad.
Olla kallistatud ja soojade kiidusõnadega ümmardatud, on iga meie väikese sisemise lapse baasvajadus aga ometi nii igatsetud südamesoov.
Soe, armastav, avatud ja ennast väärtustav, endasse uskuv naine olen mina ise iseendale. Olen see naine, keda ma tüdrukuna vajasin, toites iseenda sisemist last oma südames. Uskumus, mille ma endale aastaid tagasi sisemisel rännakul sain, on mind teinud iseenda jaoks terviklikumaks. See on kerge tunne. Terviklikkus ja eneseteadlikkus teevad mind täiskasvanud iseseisvaks naiseks.
Märgake enda väärtust, imelised naised!
Autor: Grete Kald
Loe lisa: Igas naises on piisavalt tugevust
Alexis Varnum: oluline on nautida sinu elus käimasolevaid protsesse ja sündmusi
