Õige toit teeb terveks: köögiviljad tagavad parema elukvaliteedi

Köögiviljade populaarsuse üle rõõmustab kindlasti enamik tervishoiutöötajaid. Teadusuuringud kinnitavad, et rohke köögiviljade tarbimine aitaks aastas ära hoida miljoneid ennetähtaegseid surmasid, sealhulgas alandada ka vähki ja südameveresoonkonna haigustesse haigestumise riski, vahendab Tervisliktoitumine.ee.

Eesti toidupärimus kõneleb, et peale kapsa ja kaalika ei leidunud eestlaste toidulaual kuni 19. sajandini ühtki teist köögivilja. Vanad eestlased arvasid, et need ei anna piisavalt jõudu. Olgugi, et köögiviljad polnud sugugi populaarsed meie esivanemate seas, on see trend viimaste aastatega kardinaalselt muutunud.

Eesti soovituslik “5 peotäit puu- ja köögivilju päevas” põhineb Maailma Terviseorganisatsiooni andmetele. Nende uuringud kinnitavad, et sellise koguse tarbimine pikendab nii meeste kui ka naiste eluiga. Viiest portsjonist kolm peaksid moodustama köögiviljad ja kaks puuviljad. Üheks portsjoniks peetakse 100 g ehk peotäie jagu aiasaadust.

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liige Külli Holsting kinnitab puuviljade tarbimise tõusu – aina rohkem eestlasi valib tervislikuks maiustamiseks mõne maitsva vilja. “Teisalt, köögiviljade söömisel on eestlastel veel palju arenguruumi. Iga päev peaks meie menüü sisaldama vähemalt 300 g köögivilju. Osa neist tuleks ära süüa toorelt, et saada ülivajalikku C-vitamiini, folaati ning ensüüme, mis kuumutamisel hävivad,” lisab Holsting.

Vali päevas vähemalt kolm portsjonit erinevat värvi köögivilju

Köögiviljade fenomeni taga peitub nende kiudainete, vitamiinide, mineraalainete, antioksüdantide ning fütotoitainete sisaldus. Need toitained küll ei anna energiat, kuid on hea tervise säilitamiseks väga vajalikud. Kuna inimese organism ei ole kohastunud eelpool nimetatud toitaineid ise tootma, peavad need tulema toidust.

Et hõlpsasti katta eelpool nimetatud ühendite päevased normid, on soovitatav regulaarselt järgida viie peotäie reeglit. Samuti tuleks kombineerida puu-ja köögivilju nii, et esindatud oleksid kõik vikerkaarevärvid.

Kuigi seos köögiviljade tervislikkuse ning värvi vahel ei ole koheselt haaratav, on tegelikult neid ühendavaks märksõnaks fütotoitained. Fütotoitaineteks nimetatakse taimseid ühendeid, mis sisuliselt funktsioneerivad kui antioksüdandid (kaitsevad keha kahjulike molekulide eest, mida nimetatakse vabadeks radikaalideks). Köögiviljades on väga erinevaid fütotoitaineid. Just need annavad näiteks porgandile iseloomuliku oranži ning mustikatele sinise värvuse.

Toitumisnõustaja Külli Holsting peab oluliseks rõhutada, et fütotoitainete mõju inimesele on uuritud eelkõige seoses vähi- ning südameveresoonkonna haiguste ennetusega. Nende mõju on hoopiski laiem ja oluline kõigi terviseprobleemide ennetuses. Meeles tuleb pidada, et fütotoitained töötavad kõige paremini sünergiliselt ehk avaldavad kõige paremat mõju üksteist toetades. Sellest johtuvalt on looduslik toit ka selle parim allikas. Kuid suurema vajaduse katmisel võib vaja minna ka toidulisandeid, kus esinevad fütotoitained on omavahel oskuslikult kombineeritud ja doseeritud.

Punast värvi köögiviljad aitavad ennetada vähki

Esimene ning välimine vikerkaarevärv on punane. Köögiviljade erepunane värvus tuleb fütotoitainete grupist pärit pigmendist nimega lükopeen, mis toimib organismis antioksüdandina. Uuringud on näidanud, et toidust saadav lükopeen võib olla üks faktor eesnäärme- ja rinnavähi ning südame isheemiatõve ennetamisel.

Punastest viliköögiviljadest võiks meelde jätta tomati, paprika ja arbuusi. Lisaks nendele kuuluvad samasse spektrumisse juurköögiviljadest peet ning redis. Meeldiva maitse ning erksa värviga tomatit ja paprikat võib ka toorelt valmistatavasse rooga lisada või serveerida koos meeldiva salatiga.

On teada, et suurima C-vitamiini doosi saab kätte värskeid köögivilju tarbides, kuna toidu C-vitamiini sisaldus langeb õhu ja valgusega kokku puutudes. Kuid toitumisnõustaja Külli Holsting märgib, et lükopeeni omastamine on suurem hoopis kuumtöödelduna. “Just lükopeeni peetakse ka tomatikastmete rikka Vahemere maade dieedi tervislikkuse allikaks. Seega võib punaseid vilju nautida tervislikult nii toorelt kui ka küpsetatult,” selgitab Holsting.

Oranži ja kollast värvi viljad aitavad säilitada tervet nahka ning silmanägemist

Oranžide ning kollaste köögiviljade kutsuva värvi põhjuseks on karotenoidid. Ilmselt kõlab sõna beetakaroteen nii mõnelegi lugejale tuttavalt. Peale selle, et beetakaroteen toimib kui antioksüdant, on see vajalik ka A-vitamiini sünteesimiseks. A-vitamiin mängib olulist rolli nägemise, immuunsüsteemi ja reproduktiivsuse säilitamisel ning kasvamisel.

Külli Holstingu sõnul pole erinevalt A-vitamiinist beetakaroteeniga üleannustamise ohtu. Ta lisab: “Väikelapsel, kes tarbib palju porgandimahla, võib nahk muutuda kollakamaks. Kuid see pole ohtlik ning taandub toidusedeli muutusel. Samas suureneb A-vitamiini vajadus teismeealistel, kes on kehaliselt aktiivsed ja kelle silmad saavad ekraanide taga palju koormust.”

Kollaste viljade grupis olevad juurköögiviljad kaalikas ja porgand ning viliköögiviljadest kõrvits, kollane suvikõrvits ja füüsal on kõik head beetakaroteeni allikad. Valmistades kaalikatest ja porganditest näiteks ühepajatoitu, võiks heaks tavaks saada köögiviljade pesemine ja koorimine vahetult enne potti panekut. Alles jääb rohkem vitamiine, mis muidu võivad õhu ja valguse kokkupuutel hävida. Kui on võimalik osta hooajaline toode, siis võib värskeid köögivilju keeta koos koorega. Nii säilivad kiudained ning raskeneb teiste toitainete kadu viljast.

Rohelistel köögiviljadel on vähivastased omadused

Järgmiseks värviks on köögiviljade seas levinud roheline, milles on hulk erinevaid fütotoitaineid – karotenoide, indoole ja saponiine. Terminid võivad kõlada keeruliselt, kuid lihtsamalt öeldes on tegu toitainetega, millel on vähivastased omadused.

Rohelistele köögiviljadele au andes võib veel mainida, et need sisaldavad hulgaliselt B-vitamiine. Kuigi igal B-vitamiinil (B1, B2, B3, B6, B12) on oma kindel ülesanne, peetakse nende üldiseks tähtsuseks tarbitud toitu muundamist organismile kättesaadavaks kütuseks. See omakorda võimaldab meil püsida energilisena kogu päeva vältel. Lisaks toetavad B-vitamiinid ka närvisüsteemi tervist.

Tumerohelistes köögiviljades spinatis, vesikressis, sparglis, rabarberis, brokolis ja artišokis leidub vere hüübimiseks vajalikku K-vitamiini. Kaunköögiviljadest tuleks mainida herneid, ubasid ja läätsesid, mis on ühtlasi ka head kiudainete allikad.

Brokoli või herneste keetmisel soovitatakse kasutada võimalikult vähe vett ning hoida kuumtöötlemise aeg minimaalsena. See hoiab köögiviljad tervemana ning vähendab kiudainete ja vitamiinide kadu.

Sinised ja lillad köögiviljad tugevdavad südameveresoonkonda

Selle grupi värvus võib varieeruda helesinisest kuni tumelillani. Antotsüaniin on taimedes leiduv toitaine, mis annab köögiviljadele nende lilla pigmendi ning toimib ka tõhusa antioksüdandina. Sel põhjusel aitab siniste ja lillade köögiviljade tarbimine potentsiaalselt ennetada teatud vähke, insulti ja südameveresoonkonna haiguseid. Mida tumedam vili, seda suurem on antotsüaniini sisaldus.

Lilladest juurköögiviljadest on enim teada-tuntud peet ning sellest tehtav boršisupp. Talveperioodil on on hea mõte suppide valmistamine. Keedes ümbritsevasse vette sattunud toitained jäävad rooga pidama ning annavad sel pimedal ajal organismile palju vajalikke vitamiine.

Lisaks peedile tasub oma menüüsse lisada ka punast kapsast, baklažaani ja lillat sparglit. Külastades mõnd suurlinnas asuvat turgu, võib modernse taimearetuse viljade vaatlus panna pea ringi käima. Müüakse laias valikus köögivilju alates lilladest hernestest, porganditest ja lillkapsastest kuni lillade spinatite, paprikate ja tomatiteni välja. Tänu laiale kättesaadavusele saab sinakaid toone tasapisi toidulauale tooma hakata.

Kiudained aitavad seedimist korras hoida

Lisaks kõigele eelnevale on köögiviljad väga kiudainerohked, mille olulisust seedetrakti töös juba õnneks osatakse hinnata. 1970ndate alguses postitati esimest korda hüpotees, mis väitis, et just kiudained kaitsevad paljude krooniliste läänemaailmas levivate haiguste eest (teist tüüpi diabeet, südameveresoonkonna haigused, vähk).

Taustteadmiseks tasub meenutada, et sisuliselt peetakse Pane tähele: just need puu- ja köögiviljad poeletil sisaldavad kõige rohkem taimekaitsevahendite jääke

Toidud, mis vähendavad kehas põletikku

Millised on need supertaimed, mis aitavad sinu organismil mürkidest vabaneda?

Pane tähele: neid puu- ja köögivilju ära külmkappi pane!

Loe lisaks kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Liis Orava raamatut “Toida oma tervist”.

Seotud

5 praktilist nippi kuidas meeleolu tõsta

Liitu meie uudiskirjaga ja saa 5 praktilist nippi kuidas kiiresti enda meeleolu tõsta.