Buteyko meetod. Astma, allergia jm
Buteyko meetod aitab astma, allergiate, hüpertoonia, südamehaiguste, immuunpuudulikkuse ja vähi puhul.
Kui ma 1990-ndatel esimest korda Venemaal käisin, polnud hingamisest võimalik rääkida, ilma et keegi Konstantin Buteykot maininud poleks. Ta oli legend siis ja on selleks ka jäänud. Kui ma tema meetodist kuulsin, hakkasin enda oma “mitte-Buteyko meetodiks” nimetama, sest meie arusaamad tundusid täiesti vastakad olevat. Tema ütles, et inimesed hingavad liiga palju ja mina väidan, et inimesed hingavad liiga vähe!
Ma isegi naljatasin, et ainult Nõukogude Liidus saab selline meetod tekkida. Et mis mõttes õpetatakse inimesi vähem hingama ja et sügav hingamine on halb! Tundus, et paljud tema patsiendid või õpilased, kes minu seminaridele tulid, ei julge sügavalt, vabalt ja täielikult hingata. Mina arvasin, et see on kultuuride erinevus – mina tulin vabalt maalt, kus me võisime hingata vabalt ja palju tahtsime, kasvõi liiga palju. Mina arvasin, et see mees on peast segi.
Kuid edu räägib enda eest ja keegi ei saa eitada, et Buteyko meetod on väga toimiv, eriti astmahaigete puhul. Olen aastate jooksul paljusid tema ideid ja meetodeid üle võtnud ja arvan,et kõik inimesed, kes ilma ravimiteta astmat ravida tahavad, peaks seda lähemalt uurima.
Buteyko sündis 1923. aastal Ukrainas. Ta tahtis ülikooli inseneriks õppima minna, kuid Teine maailmasõda tuli vahele ning ta sattus sõjaväkke. Ta teenis autojuhina ja ka parandas autosid, kuid sai peagi aru, et tema eluülesanne on parandada inimesi. Ta tahtis inimesi tervendada ning seetõttu astus pärast sõda meditsiinikooli. Ta lõpetas väga edukalt ning suunati ühte prestiižikasse Moskva haiglasse.
Buteyko kannatas aastaid kõrge vererõhu all ning vaatamata parimale ravile ja ravimitele läks ta seisund üha halvemaks. Ta kannatas ka kroonilise hingeldamise all, nagu ta ise seda nimetas, ning arvas, et see on seotud tema vererõhuprobleemidega.
Kuid ühel õhtul tabas teda mõte, et äkki hingeldamine pole mitte põhjustatud kõrgest vererõhust, vaid vastupidi – on hoopis selle põhjustaja. Ta hakkas katsetama hinge kinnipidamise ja pinnapealse hingamisega ning sai hüpertooniast lahti.
Temaga vesteldes küsisin, kuidas ta oma teadmised lühidalt kokku võtaks, ja ta ütles: “Sügav hingamine on surm!” Ta seletas, et süsinikdioksiid on vasodilaator (veresoonte laiendaja), ning et sügav hingamine viib liiga palju CO2 kehast välja. See omakorda põhjustab kehas, kaasa arvatud bronhiaalsüsteemis, siseelundkonnas jne, vasokonstriktsiooni (veresoonte ahenemist), mis võib põhjustada palju erinevaid meditsiinilisi probleeme.
Tema leidis, et astma polegi haigus, vaid hoopis keha viis süsinikdioksiidi kinni hoida. Ta arvas, et kui inimesed, kellel on astma, tunnevad, et nad peavad rohkem hingama, et siis tegelikult peaks nad tegema seda hoopis vähem. See ongi tema meetodi sisu.
Buteyko meetod pole hea mitte ainult astmaravis, see on hea treening ka sportlastele. Võtan siinkohal lühidalt kokku, mida ma temalt aastaid tagasi õppisin.
1. Ära hinga suu kaudu. Püüa teadlikult sellest harjumusest vabaneda.
2. Harjuta nina kaudu aeglast, väga pinnapealset ja kerget hingamist.
3. Terve puhkeasendis inimene peab suutma loomuliku väljahingamise järel kerge, kolmekümne kuni neljakümne viie sekundi pikkuse pausi teha. Proovi: hinga sisse, hinga välja, sulge suu, hoia nina kinni ja ära hinga. Mõõda, kui kaua kulub aega enne, kui sa taas sisse pead hingama. Harjuta, et sa seda pikemalt suudaks.
4. Harjuta pärast väljahingamist pause tegema. Pikenda pause väga aeglaselt (mitme nädala jooksul), kuni nelikümmend viis või isegi kuuskümmend sekundit sulle probleeme ei valmista.
5. Kui sa pärast pausi korra või kaks sügavamalt hingama pead, ei tee sa õigesti. Normaalne hingamine peab taastuma ilma lisahingetõmbeta. Kui on tunne, et tahaks sügavalt hingata, püüa kannatada ja tee pigem mitu väikest hingetõmmet.
6. Tee hinge kinni hoides kergeid harjutusi. Näiteks kõnni, käed pea kohal, ja loe samme – tasapisi kasvatades sammude arvu, mida sa pausi ajal teha suudad.
7. Võti peitub selles, et sa kasvataksid oma vastupidavust õhunäljale aeglaselt ja valutult ning õpiksid sellest tulenevaid emotsioone kontrollima.
Keha puhastamine hingamise abil
Iga väljahingamisega vabastad sa kehast mürkaineid ja ainevahetusejääke. See on looduse poolt nii seatud. Aga sa saad ise puhastumisefekti suurendada, vereringet parandada ning ainevahetust tõhustada sellega, et kombineerid omavahel kapalabhatipranayama hingamist “paradoksaalse hingamise”(paradoxical breathing) ehk “pöördhingamisega” või “vastandeid hõlmava hingamisega” (reverse respiration; reaalselt hingad välja, mõtteis sisse ning siis vastupidi). Ühendades need kaks hingamisharjutust, raputad sa kiire hingamisega kõik lahti ja liikuma ning seejärel pikalt ja aeglaselt sisse hingates ja jõuliselt välja hingates surud sa endast välja kõik, mis üles tuli.
Hinga! Keha puhastamine hingamise abil
Tee umbes minut aega nina kaudu sisse ja välja hingates kapalabhatipranayama hingamist. See tähendab kõhulihaseid pingutades kiiret ja järsku väljahingamist ning passiivset pingutuseta sissehingamist.
Pärast seda tee paar pikka vastupidist (paradoksaalse hingamise) hingetõmmet – tõmba sisse hingates kõht sisse ja diafragma üles. (Harjutades suudad sa ka lahkliha ehk perineumi, päraku ja välissuguelunditevahelise ala, kokku tõmmata.) Kujuta nina kaudu sisse hingates ette, kuidas sa oma lihastest, kudedest, organitest ja rakkudest jääkaineid kokku korjad. Väljahingates tõmba kõht ja diafragma veel rohkem sisse ja pressi õhk suu kaudu välja – kuni viimase tilgani. Seejärel lõdvesta keha ja hinga kergelt, pingutuseta. Korda tsüklit: minut või kaks kiiret kapalabhati-hingamist, millele järgneb hingamine sügavate ja pikkade hingetõmmetega. Tunneta, kuidas sisse hingates kogu keha alates jalgadest justkui ülespoole tõuseb. Hinga sisse läbi kogu keha, kuni rindkere ja kõrini, ja lase õhk seejärel avatud suust välja – ise diafragmat üha kõrgemale tõstes ja kõhtu üha enam sisse tõmmates. Suru endast välja kogu õhk ning koos sellega kõik mürkained, mis sa oma lihastest, kudedest ja rakkudest kokku oled imenud. Kui sa kogu õhu endast välja oled surunud, lõõgasta meel ja keha. Lase hingamisel taastuda ning korda tsüklit. Tee vaheldumisi kiiret kapalabhati’t ja paradoksaalset hingamist.
On teinegi harjutus, mille abil on võimalik kehast mürkaineid välja viia. Hinga sisse ja hoia hinge kinni. Seejärel mängi õhuga, nagu see oleks õhupall, mida sa rinnaku ja kõhu vahel edasi-tagasi liigutada suudad: paisuta rinda ja seejärel suru kõht ette. Liiguta seda palli alakõhu ja rinnaku vahel. Kui sa oled seda natuke teinud, lase õhk vabaks ja hinga välja. Korda harjutust. Hinga sisse, lukusta õhk kurgu abil endasse ja liiguta seda oma ülakehas edasi-tagasi: tõmba kõht sisse ja suru rind välja ning seejärel suru rind kokku ja kõht välja. Veidi aja pärast lõdvestu ja lase õhk välja.
/—/
Nina teab!
Kõige rohkem küsitaksegi seda, kas hingata tuleks nina või suu kaudu. Nina on selleks, et selle kaudu hingata. Loodus on nina selleks otstarbeks loonud. Ninas asuvad karvakesed, mis filtreerivad tolmu, ja limaskesta membraanid, mis püüavad kinni mikroskoopilised osakesed. Nina puhastab õhku ning vastavalt olukorrale kas soojendab või jahutab seda. Nina kaudu hingates toodame me rohkem lämmastikoksiidi, millel on antibakteriaalsed, viiruse- ja seenevastased omadused. Ning sarnaselt süsinikdioksiidiga on ka see veresooni laiendava mõjuga.
Ninas asuvad ka spetsiaalsed käigud, mis õhku juhivad. Mis te arvate, miks loodus meie nina selliseks loonud on? Nina kaudu hingamine aitab peenhäälestada teadvust ja tajusid.
Kuid suu on palju paindlikum – selle abil on võimalik õhuvoolu kuju muuta ning suu kaudu hingates helidega mängida. See pakub palju loomingulisemaid võimalusi. Ja loomulikult pole nina kaudu võimalik ei naerda, nutta ega haigutada. Nina kaudu ei saa väljendada ega vabastada võimsaid emotsioone.
On inimesi, kes ei saa suu kaudu hingata, ilma et neil ei tekiks stress või ei aktiveeruks sümpaatiline närvisüsteem või võitle-või-põgene reaktsioon. Kui sa tunned end suu kaudu hingates halvasti või sul hakkab sellest pea ringi käima, tuleb sellega tegeleda, õppida hingama suu kaudu nii, et see oleks mugav, nauditav ja kerge.
Kuna hingamisel on puhastav toime, siis on hingamistöö hea vahend ka emotsionaalseks ja vaimseks puhastumiseks. Kujuta ette majapidamist, mida pole aastaid koristatud. Nina kaudu hingamine oleks nagu aknalaudadelt tolmu võtmine või hõbenõude poleerimine. Suurpuhastust sellest ju keegi ei alusta. Esmalt pühitakse minema ikka suurem rämps ja mustus. See on suu kaudu hingamine.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Dan Brulé raamatust “Lihtsalt hinga”.
Neljapäeval, 2. augustil kell 15 esitleb Dan Brulé oma raamatut “Lihtsalt hinga” Tallinna Viru keskuse Rahva Raamatus. Oled oodatud!
