Ohvri tunnuseks on omaenese elu eest mitte vastutada. Ohver arvab, et temast endast ei sõltu mitte kunagi mitte midagi. Kõik, mis tema elus juhtub, on kõrgemate jõudude poolt ette määratud ja kõiges on alati süüdi keegi teine või miski muu. Ohver on Jumala ja saatuse armu ootamise positsioonil. Ohvril ei jäägi midagi muud üle, kui kõik temaga toimuv vastu võtta. Ta kaebleb ja viriseb pidevalt.
Kangelane teab, et veereva kivi peale sammal ei kasva. Mõistes, et elus sõltub palju temast endast ja tema tegudest, üritab ta aktiivselt oma reaalsust mõjutada. Positiivse tulemuse korral peab ta seda omaenda saavutuseks, mitterahuldava tulemuse puhul paneb aga vastutuse välistele teguritele.
Looja vastutab sajaprotsendiliselt oma elu eest ise. Ta mõistab täielikult oma reaalsust – kuidas ta selle on loonud ning mis seal toimub. Oma kogemustele tuginedes ta teab, et kui talle midagi ei meeldi, siis saab ta ise seda muuta või hoopis midagi uut luua.
Ohvril on vähe energiat, sest tema sisemist jõudu piiravad hirmud. Inimese tegelikust soost sõltumata on tegemist naisenergiaga, millest piisab vaid elementaarse elutaseme alalhoidmiseks. Ohvri ülesanne on vaid energiat, hirme ning rahulolematust koguda. Ta teeb seda senikaua, kuni on jõudnud kriitilisse seisundisse, mis teda uue taseme poole liikuma sunnib.
Kangelase puhul domineerib meesenergia. Kui Ohver oma hirmud, vanad veendumused ja harjumused ületab ning oma õiguste ja territooriumi eest seisma hakkab, ärkab ka tema meesenergia. Ta osutab ümbritsevatele inimestele, kes ei soovi temas muutusi näha, vastupanu. Võimsate lainetena tulvav energia viib inimesest välja hulgaliselt blokeeritud agressiivsust, mida on esialgu raske juhtida.
Loojal on palju energiat, mis kulgeb nagu sängis voolav rahulik jõgi, mille ta oma loomingusse suunab. Reaalsuse loomiseks ja soovide realiseerimiseks kasutab ta nii mees- kui naisenergiat.
Ohver püüab kõigest väest teistega liitumise läbi oma energiavaru suurendada. Ohver ei kannata üksindust. Ta saab üksi olla vaid lühiajaliselt. Üksi olles hakkab Ohver üsna pea ennast alaväärsena tundma ja üritab omaenese tühjust kellegi teisega täita. Ohvri suhted on sõltuvuslikud. Kangelane tahab rohkem iseseisvust, kuid vajab samal ajal ka tunnustust. Looja on täiuslik. Ta saab ebamugavust tundmata ja niikaua kui vaja üksi olla. Looja ei sõltu teistest ega loo suhteid vajadusest, vaid soovist armastust jagada.
Ohver valib tihti lihtsama ja kergema töökoha. Ta ei taha otsustada, vastutada ega initsiatiivi üles näidata. Ta tunneb, et kergem ja rahulikum on juhtkonna otsuseid täita. Kangelane valib tegevuse, kus ta saab oma ambitsioone rahuldada. Looja rajab teadvusega. Töötegemine ei ole ajendatud rahast, vaid soovist midagi luua. Ta naudib loomeprotsessi ja eesmärgi saavutamiseks vajalikku tegevust.
Ohvri tegevus on ohtlikus maailmas ellujäämisele suunatud. Ootamatuste vältimiseks ta pidevalt kogub midagi: materiaalseid asju ja „mustadeks päevadeks“ raha. Ohver tunneb elu ees hirmu. Ta võitleb pidevalt muutustega, sest arvab, et uus toob vaid halba. Kangelase jõupingutused on edule suunatud. Ta soovib oma elukvaliteeti tõsta, üritab ambitsioone realiseerida, teistele midagi tõestada ja võitja olla. Looja realiseerib end läbi oma loomingu ja avab endas jumalikkust.
Ohver saab kirjeldatud skeemist väljuda siis, kui ta ei soovi enam kannatada ja võtab oma elu eest vastutuse, hakkab ise oma probleeme lahendama ega jää ootama, et teised tema eest midagi ära teeksid. Ta hakkab oma vajadusi teadvustama ning õpib neid väljendama.
Kangelasest saab Looja, kui tal kaob huvi teistele midagi tõestada, vajadus tunnustust saada, end pidevalt proovile panna ning midagi saavutada ja maailma muuta. Ta õpib ise maailma looma. Tal pole vaja enam tunnustuse saamiseks kedagi päästa. Iga Ohver on tulevane Looja. Edasiliikumiseks on tähtis vaid endas jõudu ja julgust leida.
Allikas: Alexis Varnum „Uus reaalsus“
Vaata Alexis Varnumi raamatu „Uus reaalsus“ kohta lisa kirjastuse Pilgrim kodulehelt.
