Olen mõelnud juba väga pikalt kirjutada nendest kurjajuurikatest, aga ma ei ole varemalt tundnud, et olen valmis. Täna tunnen, et olen valmis oma isiklikku kogemust teiste noorte naistega jagama.
Facebook pidavat olema kõikvõimas ja sattusin puht juhuslikult antibeebipillid suurendavad depressiooni riski, mis ajendaski mind oma kogemusest kirjutama. Paljud ka minu tutvusringkonnas olevad naisterahvad tarvitavad antibeebipille. 2014. aastal tarvitasin neid ka mina. Alustasin nende tarvitamist 2013 talvel ja lõpetasin nende võtmise 2014 juunikuus. Olin siis 19 aastane.
Lõpp tuli kiirelt. Tundsin ühel päeval, et rindu lööb valu, mis süveneb sissehingamisel. Kui hingasin sügavalt sisse, lõi terav valu rinnust ka alaselga. Mõtlesin esialgu, et olen end ehk liiga järsult keeranud ühelt küljelt teisele, lihtsalt välja väänanud. Uskusin, et tegemist on närvivaluga, mis möödub iseenesest. Kannatasin neli päeva ning selleks hetkeks tundsin, et terav valu lööb ka siis rindu, kui naeran. Tekkis ka õhupuudus. Olukord tundus kahtlane, aga ma ei teinud sellest siiski suurt numbrit.
Viienda päeva öösel ärkasin selle peale, et valu rinnus oli nii terav, et ma ei saanud oma keha liigutada. Mu alakeha oli justkui halvatud, ei suutnud isegi telefonini minna, et kiirabi kutsuda. Leidsin mingisuguse mugavama asendi, kus sain enam-vähem normaalselt hingata ja jäin magama.
Järgmisel päeval viis isa mu EMOsse (erakorralise meditsiini osakonda – toim.). Istusin EMOs neli tundi, mulle tehti kompuutertomograafia ja kõiksugu muid uuringuid. Uuriti, kas tarvitan antibeebipille. EMOst mind koju ei lubatud, sest selgus, et mul on beebipillide kõrvalmõjul tekkinud kopsuarterisse tromb, millest tulenes ka öösel vasaku kopsu infarkt. Tromboosist oli tingitud ka kopsukelmepõletik, mistõttu kirjutati mind koheselt haiglasse ning määrati mulle ülikanged verevedeldajad raviks. Olin täiesti šokis ega osanud midagi mõelda oma diagnoosist.
Tahan panna kõikidele noortele naistele südamele, kes tarvitavad hormoone – ärge riskige oma tervisega. Me kõik mõtleme alati, et minuga ei juhtu midagi. Antibeebipille kirjutatakse niivõrd kergekäeliselt (ka siis, kui on probleeme nahaga), ometi esineb iga aastaga sarnaseid juhtumeid aina enam. Keegi ei tea enne tarvitamist, kuidas need organismile mõjuvad ja kuidas organism neile reageerib. Ma ei saa kindlasti oma kirjutisega maailma muuta, kuid saan ehk kedagi mõtlema panna, kel on kavas beebipille tarvitama hakata. Tagantjärele tarkus pole suurem asi, kuid täna mõistan, et tervisega ei tasu mängida ja Oleks on paha poiss.
Autor: Diaana Nooren
