Kui väga me seda ka ei taha, kuid sageli ei ole perekond mitte vaikne sadam, vaid külma või kuuma sõja koht. Kõige rohkem haiget teeb justnimelt lähedane inimene ja peres avab igaüks end maksimaalselt. Sageli võivad sõnad või tegevused, mida võõrad (kaaslased, kolleegid, tuttavad ja isegi sõbrad) tajuvad neutraalsetena, kutsuda perekonnas esile valuliku reaktsiooni ning põhjustada konflikte ja pahandusi.
Sugulastega harmoonilisi suhteid luua on palju raskem kui võõrastega ning tihti moonutavad nendevahelist ühendust solvumised, rahulolematus, kadedus ja ka vihkamine. Just peresuhted tekitavad kõige enam psühhotraumasid ja energiaauke, ja just keerulised peresuhted, harjumus sugulastega tülitseda, põhjustavad inimeste psüühilist, emotsionaalset ja füüsilist kurnatust ning kiiret vananemist. Lääne kultuuris kehtiv tavapärane armastuse stereotüüp lausa ülistab tragöödiat ja kannatusi: arvatakse, et tõelise armastuse juurde kuulub kirg, aga seal, kus on kirg, on ka armukadedus ja piin, armunud peavad kannatama või Romeo ja Julia kombel surema.
