Üks meie aja suurimaid pettusi on kujutelm, et me võime kellekski saada ja kuskile jõuda. Selleks, et kellekski saada ja kuskile jõuda, peaksime me tarbima - haridust, moodi, toitu, kultuuri, meelelahutust. Võiksime otsida selle kujutelma loojaid väljastpoolt ja süüdistada tulnukaid, tipp-poliitikuid või superrikkaid meie meelte orjastamises, kuid kõigepealt tuleb vaadata peeglisse. Meie ise oleme oma reaalsuse loojad, me saame rääkida vaid sellest, mis leiab aset meie maailmas, seega rääkides kellekski saamisest, kuskile jõudmisest, tuleb vaadata meil otsa ainult iseendale ja oma egole.
Ego on see, kes nõuab, soovib, ihaldab, tahab. Ego soovid on lõputud, mistõttu “kellekski saades” või “kuskile jõudes” ei ole me ikka veel rahul. Ego on disainitud vallutama, kuid 99% juhtudest avastame tippu jõudes, et silmapiiril on mõni veel kõrgem tipp.
