Minu nimi on Anete, olen sündinud Lõuna-Eestis, üles kasvanud Ida-Virumaal ja hetkel elan Tallinnas. Tegelen nii taro kaartide ladumise kui ka astroloogiaga. Astroloogia vastu hakkasin huvi tundma juba üsna noores eas, olin 14-aastane, kui kätte sattus esimene astroloogia raamat, milleks oli Linda Goodmani “Päikesemärgid”. Tarokaardid jõudsid minuni tudengipõlves, oma esimese tarokaartide paki sain kingituseks 8 aastat tagasi. Olen tegelenud astroloogiaga vahelduva eduga 14 aastat ning kaartide ladumisega 8 aastat. Pikka aega kasutasin ennustuste ja horoskoopide tegemiseks erinevate lisainfo allikate abi, raamatud, internetileheküljed, Youtube’i õppevideod. Esialgu oli nii tarokaartide ladumine kui horoskoopide tegemine hobi, esimesed “kliendid” olid ühikakaaslased, sõbrannad ja sõbrannade sõbrannad ning tuttavad. Ühel hetkel sai minu hobist töö ning asutasin Facebooki lehekülje raha ja armastuse kohta. Tegelen peamiselt tuleviku ennustamisega, vajadusel vaatan ka lähiminevikku. Töövahendina olen väga pikka aega kasutanud tarokaarte ja astroloogiat, kuid mida vanemaks saan, seda rohkem infot laekub läbi selgeltkuulmise ja selgeltnägemise. Mulle meeldib ennustades jätta inimesed vabaks, näidata inimestele, et neil on erinevaid valikuid ja et suur osa inimese saatusest sõltub ainult sellest, kui palju ollakse nõus ise ära tegema, et teatud “eesmärgini” jõuda. Inimene saab aidata end ainult ise, mina võin suunata, juhendada, anda infot tuleviku kohta, kuid oma elu töö peab igaüks ise ära tegema. Igaüks vastutab oma elu eest ise.
Pikka aega ei suutnud ma otsustada, kuidas end nimetada, kas nõiaks, loitsijaks, ennustajaks või astroloogiks, olen segu kõigist neist neljast, kuid lihtsuse mõttes nimetan end siiski nõiaks. Usun, et nõiast teeb nõia üks väga hästi välja arendatud oskus. Sageli arvatakse, et nõid on keegi, kes oskab ravitseda, needa, puhastada, kaitsta, näeb minevikku-tulevikku, on kõiketeadja, oskab kuju muuta ja otseloomulikult lendab ka luua seljas. Tänu selgeltnägijate tuleproovile sai mulle selgeks, et igal nõial on siiski teatud “lemmikteemad”, minu lemmikteemadeks on raha ja armastus. Igal nõial on küll tavaliselt üks valdkond, milles ta väga hea on, kuid siiski teeb nõiast väga hea nõia see, kui ta näeb seda, mida inimesel päriselt vaja on. Inimesed on mõnikord nii eksinud, et nad ei tea enam isegi, mida nad vajavad, seega on oluline, et nõid oskaks näha ja anda inimesele seda, mis on päriselt vajalik.
Lisaks inimeste nõustamisele meeldib mulle väga kirjutada. Meeldib kirjutada just nendel teemadel, mis on tänapäeva ühiskonnas aktuaalsed ning ajas aegumatud. Tean, et sõnadel on jõud ja usun, et tänu minu kirjatükkidele leiab nii mõnigi inimene oma murele lahenduse. Inspiratsiooni kirjutamiseks ammutan elust enesest. Oma kirjatükkides siin portaali Alkeemia “Anete nõianurga” rubriigis käsitlen teemasid, millega me kõik inimestena igapäevaselt kokku puutume. Ja mis seal salata, ka kirjutamine on üks nõidumise viise… Tule lugema!
Ärakogemine – leppimise ja vabaks laskmise salakomponent
Olen viimaste aastate jooksul lugenud palju lugusid, mis räägivad leppimisest ja vabaks laskmisest. Tõenäoliselt oled Sinagi neid lugusid omajagu lugenud. Siiani on kõik need lood olnud minu jaoks praktiseerimatud teooriad. Väga pikka aega oli leppimine ja vabaks laskmine minu praktikas miski, mis minu elus lihtsalt ei toiminud. Neil harvadel kordadel, kui ma tõesti suutsin leppida ja vabaks lasta, olin ma viidud üle iseenda piiride. Koos aktsepteerimise ja vabaks laskmisega saabus alati ka lõpp. Lõpud on inimeste jaoks hirmutavad, seega tekkis koos leppimise ja vabaks laskmise mõttega minust samaaegselt hirm lõpu ees, mis omakorda tekitas sisemise vastuolu.
Peamiselt eksperimenteerisin leppimise ja vabaks laskmisega suhetes. Usun, et naised on oma loomult kärsitud (kes vähem, kes rohkem). Omast kogemusest tean, et kärsitus on miski, mis võib suhtele saatuslikuks saada. Kärsitust tuleb siinkohal käsitleda, sest ta on leppimise ja vabaks laskmise vastand. Kärsitus oma olemuses on see, kui Sa tahad, et kõik juhtuks kohe siin ja praegu, ja kui “see” ei saa kohe siin ja praegu juhtuda, siis tahaksid Sa vähemalt teadmist sellest, mis Sind ees ootamas on, eks ikka selleks, et olla kindel selles, et teed õige sammu. Samal ajal, kui Sina oled kogu oma olemusega tulevikus, mida veel ei eksisteeri, jääb Sul märkamata “see”, mis on praegu. “See”, mis on praegu, on piisav, “selles” on olemas kõik vajalik informatsioon, mis aitab Sul teha parima valiku. Ainus, mida Sina tegema pead, on olema hetkes kohal ja teadvustama seda, mis parasjagu on, mitte mõtlema eilsele ega homsele. Ainult, et kui Sa oled kärsitu, siis oled Sa igalpool mujal kui kohal hetkes, mis praegu on. Leppimise ja vabaks laskmise üheks oluliseks komponendiks on oskus olla hetkes kohal ja teadvustamine.
Kerge on edasi anda teooriat, kuid oluliselt keerulisem on kõike seda praktiseerida. Veel keerulisem on kellelegi teisele selgitada, kuidas täpselt peaks praktikas leppima ja vabaks laskma, kuna minu igapäevaseks tööks on inimeste nõustamine, siis tuleb mul päris tihti sel teemal rääkida. Kõige kergem on tuua näide, mis aitab paremini antud teemat mõista.
Ühel päeval oli minu kliendiks noor naine, kelle mees oli teda petnud. Hoolimata petmisest ja vahepealsest lahkuminekust olid nad otsustanud paarina uuesti üritada. Petmisega leppida on ääretult keeruline ja minevikku kustutada on võimatu. Millegipärast arvas see naine (nagu ka väga paljud teised naised, kes samas olukorras on olnud), et peab oma negatiivsed emotsioonid alla suruma, kõik halva unustama, naeratama ja lihtsalt edasi minema, kui see pole leppimine ja aktsepteerimine, siis mis on?
Tõenäoliselt oled ka Sina mõnes olukorras mõelnud, et just see ongi leppimine ja vabaks laskmine, kui süda on raske nagu kivi ja nutt on kurgus, aga sellest hoolimata otsustad teha vapra näo ja “lihtsalt olukorraga leppida ja edasi minna”. Ei, see pole leppimine, see on iseendale valetamine, hetkes kohalolemise vältimine ja enesevägistamine. Selle laialt levinud valearvamuse tõttu tekitab leppimise, vabaks laskmise ja aktsepteerimise teema inimestes vastuolusid. On neid inimesi, kes saavad kurjaks, kui anda neile soovitus olukorraga leppida. On neid inimesi, kes lasevad enda peal trampida, sest see on nede arvates leppimine. Loomulikult on ka neid, kes teavad, mis on leppimise ja vabaks laskmise salakomponent, mis kahjuks sageli mainimata jäetakse.
Leppimise ja vabaks laskmise teiseks (sala)komponendiks on ärakogemine. Selleks, et tõeliselt leppida ja seejärel vabaks lasta, pead alustuseks “võtma” esimese komponendi – olema hetkes kohal ja teadvustama seda, mis parajasti on. See, mis on praegu, on kõik, mis Sul on. Kui Sina oled hetkes, kus on negatiivne emotsioon (kurbus, valu, pettumus, viha), siis pead just seda tunnet kogu sügavuses, pikkuses ja laiuses kogema. Sel hetkel, mil otsustad just seda tunnet 100% ulatuses tunda, siis Sa tarbid selle tunde ära, koged oma negatiivset tunnet sellise intensiivsuse ja suurusega, et see lihtsalt saab otsa, see lahustub ära.
Mulle meeldib mõelda tunnete ärakogemisest (ehk leppimisest ja vabaks laskmisest) kui koogikestest, mida restoran “Elu” mulle serveerib. Restoranis “Elu” puudub menüü ja vastu tuleb võtta see, mida parajasti pakutakse. Kui mulle antakse parajasti sinine koogike nimega “Kurbus”, siis ma võtan kätte koogikahvli ja tarbin “Kurbuse” ära, ja mitte lihtsalt ei tarbi, vaid naudin ka veel oma kooki. Võimalik, et Sa mõtled, et Sulle kook ei maitseks, salatit Sa ka ei tahaks, liha teeks olemise liiga raskeks. Sellisel juhul võid avastada end istumas laua äärest, mis on täis taldrikuid poolikute roogadega ja kuigi Sa sooviksid väga midagi uut proovida, siis puudub Sinu laual ruum uuele ja kõik lihtsalt sellepärast, et Sa pole lõpuni midagi ära tarbinud. Kogu elu võib sellisel juhul näida poolik ning Sa võid surra nälga rikkalikult kaetud laua ääres…
Autor: Nõid Anete
Kuula nõid Anetet oma ilmavaatest rääkimas ka Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!”
