Näib, et aeg on hakanud kiiremini ja halastamatult tiksuma. Inimesed osalevad justkui võidujooksus, kus kõik võistlevad kõigiga ja võistlus toimub kõikides valdkondades. Instagram on täis ideaalseid välimuse, trenni, toidu, pere, töö, reisi jne pilte. Kõik ideaalsed momendid pildistatakse üles, jättes mulje, et elu ei olegi midagi muud kui lust ja lillepidu. Nende värviliste, hoolikalt sätitud, töödeldud fotode taga on inimesed, kes kannatavad kõik 21. sajandi halastamatute ebarealistlike ootuste küüsis, peamine nõue, mida see aeg, milles me elame esitab on olla igal (pildistataval, jäädvustataval) momendil absoluutselt veatu, olla ideaalne partner, kokk, lapsevanem, tantsija, töötaja, kaaskodanik, sõber jne. Esineda veatult kõikides rollides, mida elus mängida tuleb. Ajasurve on muutunud ekstreemseks, kuid ajasurve on illusioon.
See taipamine tänapäeva ajast, tuli mulle jõusaalis jooksulindil joostes. Meie ajastu tehnika on imeline ja laseb ekraanil jälgida absoluutselt iga kuluvat kalorit, pulssi, kiirust. Nii ma siis jooksin lindil, jälgides kõiki oma parameetreid, sundides iseennast tagant, järjest tempot tõstes, mõeldes samal ajal, et ma jooksen ju tegelikult ühe ja sama koha peal, samas ma liigun edasi kalorikulu mõttes, ajalises mõttes, füüsilise arengu mõttes.
