See taipamine tänapäeva ajast, tuli mulle jõusaalis jooksulindil joostes. Meie ajastu tehnika on imeline ja laseb ekraanil jälgida absoluutselt iga kuluvat kalorit, pulssi, kiirust. Nii ma siis jooksin lindil, jälgides kõiki oma parameetreid, sundides iseennast tagant, järjest tempot tõstes, mõeldes samal ajal, et ma jooksen ju tegelikult ühe ja sama koha peal, samas ma liigun edasi kalorikulu mõttes, ajalises mõttes, füüsilise arengu mõttes. Justnagu jooksulindil sunnime me end ka elus pingutama minimaalse ajaraami sees maksimaalselt. Samamoodi nagu jooksulindilgi, vaatame enamasti samast aknast välja või hoiame pilgu jõusaali seinal, hoiame eluski oma peas fikseeritud eesmärke, ideid, kujutluspilte sellest, mis meid ees ootab, rabeledes ise koha peal, millimeetritki liikumata. Rööprähkleme parimate parameetrite nimel kõigis valdkondades. Ja mille nimel?
Kui ma olin jooksulindil jooksmise lõpetanud, sain ma aru, et ajalimiit pool tundi, saab täis täpselt siis, kui pool tundi on täis saanud ehk siis sündmused juhtuvad täpselt siis, kui Sina ise oled valmis, et nad juhtuks. Sa ei lõpeta ju oma trenni, kui oled väsinud, vaid siis kui oled valmis. Elus käib asi samamoodi, võid ju mõelda, et on võimalik “jooksulindilt” maha astuda, kuid sellisel juhul tuleb siiski kõndida garderoobi, trepist alla ja koduni jõuda. Elus tuleb teha seda, mida oleme määranud iseendale teha, enne kui sellesse ellu sündisime. Trenni lõppedes vaatas mulle jooksulindi ekraanilt vastu statistika, keskmise kiiruse näol. Hoolimata sellest, et ma olin tublisti spurtinud, oleksin võinud läbida sama aja palju rahuliku tempoga ja kulutada ikkagi täpselt sama palju energiat, jäädes ise sealjuures rahulikumaks, stabiilsemaks, ajades taga üha kõrgemaid paremaid parameetreid, lasin end eksitada illusioonil, et välised numbrid või näitajad lõpptulemuses midagi muudavad. Loomulikult muutun ma pidevalt treenides tugevamaks, vastupidavamaks, kiiremaks jne, kuid kõigi nende parameetrite välja arendamine võtab aega ning tegemist on siiski ainult jooksmisega.
Enamasti on rahulik, stabiilne liikumine sama lõpptulemusega nagu aeg-ajalt kiirete spurtide tegemine ja iseenda tagant sundimine. Kui vaadelda elu kui suurt spordisaali, siis pole lihtsalt võimalik olla korraga hea baleriin, maratonijooksja, sprinter, jalgpallur, iluvõimleja, korvpallur, maadleja või ilusuisutaja. Kummalisel kombel aga just seda nõuavad iseendalt nii paljud tänapäeva inimesed, olla maailma parim kokk, lapsevanem, sõber, õpetaja, partner jne. Kõige ideaalsem oled Sa siis, kui oled igas hetkes kohal ja oled täpselt see, kes sa parajasti oled, väljendades täpselt seda, mida parajasti tunned, olles ehe…
Autor: Nõid Anete
Loe lisaks: Kas ka sind vaevab stressi ja kiirustamise epideemia?
Kiirustades läbi elu: võta iga päev pisut aega, et elu märgata ja nautida
Võidujooks ajaga: me pole kiirustamise süütud ohvrid, vaid valame ise õli tulle oma valikutega
Kiire aeg ja kiirtoit
