Lastes inimestel enda ümber teha, mida iganes nad tahavad, või minnes passiivselt kaasa kõigega, millega nad tahavad, muutud tallaaluseks. Inimesed, kellel on jalajäljed näos, ei näe eriti atraktiivsed välja ega tavatse austust välja teenida. Kui sa ei suuda vajadusel “ei” öelda, siis kaotab ka sinu “jah” oma väärtuse. Vaid siis, kui suudad öelda “ei“, saad ka täiel rinnal öelda “jah“. Selleks et saada, mida vajad, on oluline, et oskaksid kehtestada ja hoida mõistlikke piire.
Sul on vaja piire, et:
kaitsta ennast ja oma elu;
valida, kuidas oma aega ja energiat kasutada;
lasta endal suhelda ja panustada tervislikul määral.
Piiride seadmisel:
Keskendu sellele, mis on sinu jaoks vajalik – ära tekita teises süütunnet!
Ole teise suhtes aus – seleta oma tegevuse tagamaad.
Räägi rahulikult ja kindlalt.
Nelja sammu piiri mudel:
1. Seleta inimesele, mis sinu jaoks ei sobi.
2. Palu neil selles osas oma käitumist muuta.
3. Too välja senisel viisil jätkamise tagajärjed.
4. Rakenda tagajärgi.
Selle mudeli tuummõte on see, et liiguksid sulle sobimatute asjade pärast hädaldamiselt nõudmiste esitamiseni sulle meeldivate asjade eest. Eesmärk ei ole teises inimeses süütunnet tekitada.
Oletame näiteks, et sul on sõber, kes hilineb pidevalt kokkusaamistele. See ajab sind närvi, saad vihaseks või hakkad muretsema, et midagi on sõbraga juhtunud. Lõpuks, kui ta kohale jõuab, eelistaksid, et sa poleks kunagi nõustunud temaga kokku saama. Sa ei ütle talle midagi, aga oled tusane ja karistad teda järgmise tunni vältel kerge külmusega. Tegelikult ta meeldib sulle, mistõttu unustad kohtumise alguse kuskil tunni aja pärast ära ja suudad õhtu meeldivalt mööda saata. Siis see juhtub uuesti. Ja uuesti! Sel korral sa plahvatad, öeldes, milline isekas lehm ta on ja kui halvasti end tema pärast tunned ning annad mõista, et ta peab selle sulle kuidagi tasa tegema, enne kui su väärtusliku andestuse välja teenib.
Okei, ülestunnistuse aeg: see olin mina ja see, kuidas mina asju lahendasin. Ma ei teinud vahet sellel, kuidas ma tahaksin, et asjad oleksid, ning sellel, kuidas nad “olema pidid”. Sellel sõbral polnud teiste sõpradega kohtumisel mingit probleemi, sest neil kõigil oli aega ja täpsusesse suhtumine sama kui temal. Minu jaoks see ei sobinud.
Mõni aasta hiljem tekkis samasugune olukord ühe teise sõbraga. Sel korral suutsin talle öelda, et mulle ei sobi, kui ta hilineb meie kohtumistele. Küsisin talt, kas ta oleks nõus pühenduma õigeaegselt tulemisele. Ta ei olnud selle plaaniga nõus, mistõttu ütlesin talle, et kui ta tahab minuga edaspidigi kokku saada, peab ta mu kodust peale võtma. Ta oli nõus ja nii me edaspidi tegimegi. Polnud oluline, kellel oli õigus ja kes eksis: oluline oli see, mis meile mõlemale sobiks.
Seda mudelit kasutades on väga oluline, et sa ei kuulutaks välja mingeid tagajärgi, mida ei ole valmis ellu viima. Vastasel juhul võid end lihtsalt nurka suruda. Mõnes olukorras oleks ehk mõistlikum, kui sul oleks need tagajärjed peas olemas, aga sa ei too neid kohe välja. Näiteks võid otsustada, et lähed töölt ära, kui sinu uuendusettepanekuid arvesse ei võeta. Õigel ajal, kui sul on uus töö ootamas, võid lüüa letti lahkumisavalduse. Ähvardada lahkumisega olukorras, kus sa ei saa seda täide viia, võib lõppeda halvasti. Samas võib see just olla vajalik, et muutustele hoog sisse anda. Ei ole vankumatuid reegleid.
Kui sul on üldiselt raske enda eest seista, proovi alguses hakata enda eest rohkem hoolitsema ning arenda samal ajal oskust oma mõtteid välja öelda. Ehk võiks sul olla kasu mingist enesekehtestamise raamatust või kursusest või ka sõbra, arengutreeneri või mentori toest.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Kuidas panna oma elus paika piirid, ilma süüd tundmata?
Mida tähendab isiklike piiride kehtestamine ja miks neid vaja on?
Kas sina hoolitsed enda eest piisavalt hästi?
