1. Külmetamise korral, kui sümptomeid küll veel pole, aga on näiteks tuldud hilissügiseselt rabamatkalt, külm nahavahel, tasub teha kuuma jalavanni näiteks sinepipulbriga. Viimase puudumisel lihtsalt kuuma veega. Pärast vanni tasub kohe jalga panna villased sokid. Võimalusel aitab hästi ka saun või kuum vann, kuid siis on oluline, et pärast seda oleks vanniskäinu soojalt riietatud ja kinni kaetud.
2. Külmetuse korral tuleks sisse juua ka eeterlikke õlisid sisaldavate taimede – nt kuuse- ja männiokaste(kasvude) – tõmmist või siirupit. Siirupiks korjatakse okkaid või kasvusid, need peenestatakse ja tehakse tõmmis või siirup.
3. Hästi aitavad külmetuse korral ka piparmünt, aniis, mesiputk, eukalüpt – nii aurude kui teena. Sobivad teed on veel paiselehe-, mesika-, kummeli-, pärnaõie-, kõrvenõgese-, nõmm-liivatee-, nurmenuku-, salveitee.
4. Kui koju on jõutud külmade käte-jalgadega, sobib homöopaatilistest ainetest kohe Aconitum. Kui öösel tõuseb palavik, või ka hirmu korral, on see aine eriti näidustatud. Ferrum phosphoricum ennetab haigestumist ja tugevdab organismi esmaste haigussümptomite ilmnedes.
Kodusesse apteeki varu:
– häid külmetuse- ja palavikuvastaseid aineid, nt pärnaõie-, iisopi- ja ebaküdooniatee
– viin ja mesi
– mähisteks tärpentin, hanerasv ja sibul
– homöopaatilistest ravimitest Aconitum ja Ferrum phosphoricum.
Allikas: “Tänapäeva Kunksmoori koduapteek”
