Kuigi toidulisandeid müüakse retseptita, ei tähenda see veel seda, et need on ohutud. Suhtumine “ega küll küllale liiga tee” ei ole siinkohal mõistlik. Toitainete koostoime on keeruline ja nende mõju ei ole samasugune, kui püüate mõne toitaine puudust toidulisandiga hüvitada. Kõige parem on saada oma vitamiinid ja mineraalained kätte toidust, mitte tablettidest. Lisaks sisaldab tasakaalustatud toit muidki kasulikke toitaineid, näiteks kiudaineid, asendamatuid rasvhappeid ja antioksüdeeriva toimega fütokemikaale.
Kui siiski arvate, et te vajate toidulisandit, tuleks konsulteerida perearstiga. Tema kinnitab lisaainete vajaduse vastavaid analüüse tehes.
Põhjamaa inimene võiks aastaringselt võtta D-vitamiini, kuuridena C-vitamiini ja oomega-3-õlikapsleid.
Kes võiksid toidulisandeid pruukida? Lapseootel ja sünnituseas naised peavad lapse sünnidefektide vältimiseks võtma juurde foolhapet (konsulteerida arstiga); vanemad täiskasvanud ning eriti menopausi läbinud naised peaksid võtma D-vitamiini ja kaltsiumi (D-vitamiin on vajalik kaltsiumi omastamiseks); üle 50-aastastel inimestel võib kasu olla täiendavast B12-vitamiinist; noortel aneemilistel naistel võib abi olla rauapreparaatidest. Soovitan süüa maksa ja punast liha ning üldiselt eelistada punaseid toiduaineid.
Autor: Signessa Kalmus
Allikas: Signessa Kalmus “Süües saledaks”, kirjastus Pilgrim
Loe lisaks: Hapukapsas – imeline ravimtoit, mis edestab toidulisandeid pika puuga
Adik Levin: toidulisandid – poolt ja vastu
10 toksiini, mida võivad sisaldada vitamiinid, toidulisandid ja tervisetoidud
