Arstid otsivad tavaliselt tõsiste haiguste sümptomeid, et need haigused välistada. Kui patsient mainib, et tal on unega probleeme, siis suure tõenäosusega lõpeb visiit unerohu retsepti väljakirjutamisega. Kui patsient magab piisaval arvul tunde, aga ärkab väsinuna või on kogu aeg väsinud, siis võib arst kirjutada talle antidepressandid. Mõnedes riikides on ametlik seisukoht, et krooniline väsimus on psühhosomaatiline ehk, teisisõnu, „puhtalt peas kinni“.
Väsimuse korral turgutavad inimesed ennast sageli energiajoogiga või ostavad ühe Venti Caramel Macchiato (see on 20-untsine Starbucksi kohvijook, mis sisaldab 10 teelusikatäit suhkrut.) Need võtted pakuvad küll korraks leevendust, aga hiljem on inimene veel rohkem kurnatud.
Unerohtude ja depressiooniravimite tarvitamisel võivad ilmneda väga tõsised kõrvaltoimed, pealegi ei lahenda need ravimid küsimust, miks inimene ei maga või on väsinud. Kroonilise väsimuse sündroom (KVS) on reaalne füüsiline häire ning vähemalt üks psühhiaatriaajakiri on seda viimaks tunnistanud.
KVSi ravi on arstide jaoks paras pähkel ja seda mitte üksnes vastava väljaõppe puudumise tõttu, vaid ka sellepärast, et haigekassa ja tervisekindlustus ei kompenseeri kõiki nende keerukate juhtumite lahendamiseks kuluvaid ressursse. Funktsionaalse meditsiini arstid suudavad KVSiga suurema tõenäosusega tõhusalt tegeleda, sest nad on harjunud mõtlema, et vähemalt osa pealtnäha mõistatusliku probleemi lahendusest võib peituda hormoonides (sealhulgas kilpnäärme hormoonides) ning soolestiku, rakkude ja mitokondrite tervises.
Kuidas probiootikumid aitavad?
KVSi puhul, nagu ka kõigi teiste haigusseisundite puhul, millega olen kokku puutunud, on patsientide soolebakterite koosseis osutunud hoopis teistsuguseks kui tervetel inimestel. Leidub teisigi tähtsaid seoseid.
• Lekkiva soole ravi järel muutuvad patsiendid reipamaks – ka siis, kui nende põhikaebus on olnud KVS.
• Intensiivselt treenivatel sportlastel esineva väsimustunde uuring näitas, et latentse viiruse (Epstein-Barri viirus) tase nende organismis oli tõusnud. Viirus ilmselt koormas organismi ja süvendas väsimustunnet. Ühekuuline kuur Lactobacillus acidophilus’ega normaliseeris nende immuunfunktsiooni.
• Kliendid on mulle sageli öelnud, et väsimustunne tekkis pärast antibiootikumikuuri, mille käigus kasulikud bakterid kipuvad hävima. Olen märganud, et vohava pärmseene mahasurumine annab tavaliselt energiat juurde.
• Kõhukinnisusest vabanemine annab samuti energiasüsti.
• Kõhulahtisuse korral põhjustab väsimust toitainete ja vedeliku pidev kadu. Nagu juba eelnevalt märgitud, etendavad probiootikumid kõhulahtisuse ravis olulist rolli.
• Toitainete ja hapniku kättesaadavuse parandamine, toksiinide neutraliseerimine ja paljud teised – mõjutavad otseselt või kaudselt ka väsimustaset.
Paljud inimesed on väsinud, sest nad ei saa piisavalt valku. Osalt sellest tingituna kipub nende veresuhkru tase ülemäära kõikuma.
Piisav vedeliku tarbimine on energiatootmise seisukohast samuti tähtis. Vitamiinid ja mineraalid küll tehnilises mõttes energiat ei tekita, ent aitavad energiat toidust kätte saada, salvestada ja kasutada. Ühegi vitamiini puudust ei tohi seega lasta tekkida. Vitamiin B12 on võib-olla energiaga kõige tihedamalt seotud. Ka magneesium tekitab (sadadel erinevatel põhjustel) inimestes sageli parema enesetunde.
Energiat toodavad meie rakkudes struktuurid, mida nimetatakse mitokondriteks. Korralikult töötavad mitokondrid aitavad energiataset säilitada ning kaitsevad ka vananemisega kaasnevate haiguste eest. Probiootikumid nähtavasti aitavad mitokondreid. Lisaks sellele kasutavad mitokondrid üht erilist suhkrut – D-riboosi. Seda küll toodetakse kehas, aga mõnikord ebapiisavas koguses, mistõttu D-riboosi sisaldav toidulisand annab ilmselt energiat juurde.
Ka mitmed teised looduslikku päritolu toidulisandid nagu L-karnitiin, alfalipoehape ja koensüüm Q10 on aidanud katsetes mitokondrite normaalset talitlust taastada.
