Et peavalude iseloomust aru saada, on tähtis nende kirjeldamine ning arst annabki oma hinnangu selle alusel, kuidas inimene oma peavalu kirjeldab. Oluline on hinnata valu tugevust, kaasuvaid sümptomeid, samuti seda, kas esineb provotseerivaid faktoreid. Need on sellised peavalud, mille põhjuseks ei ole mingi muu haigus. Tuntumad esindajad on pingepeavalu, kobarpeavalu ja migreen.
Pingepeavalu
Pingepeavalu on väga levinud – seda on elu jooksul esinenud kuni 70% inimestest. Pingepeavalu korral tekib peavalu pea mõlemal poolel ning see on pressiv ja suruv. Pingepeavalu põhjuseks on lihtsustatult öeldes kaela- ja kuklalihaste pinged, mida soodustavad sundasend või liigintensiivne füüsiline koormus. Enamasti on peavalu kerge või mõõdukas. Pingepeavalu häirib, kuid ei halva igapäevategevust. Oksendamist ega iiveldamist ei esine. Peavalu ei kulge hoogudena, kestab pool tundi kuni nädal. Probleemiks muutub see peavalu siis, kui peavalud sagenevad, näiteks esinevad pooltel päevadel kuus või veelgi sagedamini.
Kobarpeavalu
Kobarpeavalu on suhteliselt harvaesinev ning see on üsnagi tüüpilise haiguspildiga. Kuid üpris sageli ei tunta seda ära ja diagnoos jääb enamiku patsientide puhul hiliseks. Kobarpeavalu jt sarnaste peavalude korral tekivad ülitugevad valuhood, mis on suhteliselt lühiajalised, kestavad kuni 3 tundi või vähem. Valu tekib n-ö ühe silma taga ja see on ülitugev, tekib tunne, nagu „silm lõhkeks peas“. Silm on punane, tihti vajub silmalaug alla (ptoos) nagu oleks silm poolkinni. Ninast tekib voolus, nägu hakkab higistama. Pupill muutub kitsaks (mioos). Kõik kobarpeavalu tunnused ei esine alati samaaegselt, kuid sageli on iseloomulik ataki varahommikune algus. Kobarpeavalu atakkide hulk võib päeviti olla erinev, kõikudest vaid ühest atakist kuni kümnete atakkideni päevas. Peavalu põhjustab sageli hirmu ja ärevust ning kobarpeavalu on kindlasti üks koledamaid peavalusid. Meestel esineb kobarpeavalu kordades sagedamini kui naistel. Väga omapärane on see, et ülitugeva valu puhul ei suuda inimesed paigal istuda, vaid kõnnivad edasi-tagasi. Kohutav valu tekitab vahel tunde, et hea meelega „lööks pea vastu seina puruks“. Kobarpeavalu nimetatakse sageli ka „meestemigreeniks“.
Hemicrania
Sellel peavalul ei ole eestikeelset nime ja seepärast kasutatakse ladinakeelset. See võib esineda hoogudena ehk paroksüsmaalsena, kestvusega kuni 30 minutit, või siis püsivana, mille puhul valu ja muud sümptomid, mis on sarnased kobarpeavalu sümptomitega, esinevad ainult ühes peapooles – võib kindla veendumusega väita, et valu ei muuda iial peapoolt. Raviks pole palju võimalusi ja tüüpiliselt aitab vaid indometatsiin.
Krooniline migreen
Kroonilise migreeni puhul esineb peavalu väheamalt 15 päeval kuus ning migreene neist kaheksal või enamal päeval. Kroonilised peavalud ei ole alati migreenid, need võivad olla ka pingepeavalud, harvem kobarpeavalud. Kroonilise peavalu korral on oluline püsiravi. Seejuures on aga oluline hoiduda ravimite liigtarvitamisest, sest valuvaigistite liigtarvitamine võib olla riskifaktoriks igapäevaste peavalude tekkeks.
Ravimite liigtarvitamisest tingitud peavalud
Pole oluline, mitu tabletti päevas peavalude leevendamiseks tarvitatakse ja mitu korda päeva jooksul neid võetakse – oluline on see, mitmel päeval kuus pea valutab ja mitmel päeval seega siis peavalu leevendamiseks valuvaigisteid tarvitatakse. Tähtis on meeles pidada, et kui tarvitatakse triptaane 10 või rohkem päevi kuus 3 kuu jooksul või lihtsaid valuvaigisteid (ibuprofeen, paratsetamool) 15 või rohkem päevi kuus või kombineeritud analgeetikume (valuvaigisti pluss kodeiin, kofeiin või sünteetiline opioid) 10 või rohkem päevi kuus 3 kuu jooksul – siis neid olukordi peetaksegi ravimindutseeritud peavaludeks. Liigsest valuvaigistite tarbimisest võib saada tõeline peavalu, mille väljaravimine osutub tavapärasest palju keerulisemaks.
