Kõigil inimestel, ükskõik mis arenguastmes nad ka ei oleks siin ajas ja ruumis, on olemas oma Kuu varjuküljed, mis kubisevad nn "õudustest", väikestest hirmudest. Iga õudusel ja hirmul on oma kindel aeg ja koht meie eluteel. Osad õudused on pinnavirvendused, osa nendest käib sinuga kaasas elu lõpuni ja avaldub hetkel, kui sa oled mingit moodi puudutanud oma mineviku potikaant, kus all muliseb ja keeb täiega sinu kunagine emotsioonidesupp, kirjutab Leonhard Järvis blogis Unerändur.ee.
Mul on olnud elus suurepärane võimalus vaadata hirmule näkku, samuti ka surmale ja need on hetked, kui inimeses toimub selginemine. Isegi kui mitte kohe, siis teadvusega uuesti mineviku rajal käies, on meil võimalus need mälestused üksipulgi detailideks lahti võtta ja uskuge või mitte, need kajastuvad teie elus… unenäoreaalsuses.See pole mitte õudus, vaid see on teise reaalsuse abikäsi sulle, kes sa oled oma hirmud ja õudused peitnud kunagi enda sisse, pannud kinnisesse ruumi luku taha, ruumi üle värvinud endale meeldiva värviga, aga samas…
