“Kui tahame leida tõeliselt harukordset maavälist elu, peaksime otsima seda kaugemalt kui meie vahetust naabrusest”, ütleb NASA planeedisüseemide uuringu osakonna vanemteadur Chris McKay.
Heida tähelepanelik pilk kõigile meie päikesesüsteemi planeetidele ja tähtsamatele kuudele ning küsi endalt, millisel neist on kõige ideaalsemad elutingimused. Kas Maa oleks sinu esimene valik?
Kui sa juba tead, mida otsida, siis reedaksid meie planeedi pinda katvad lopsakad rohelised mandrid ja sügavad sinised ookeanid otsekohe, et vesi ja elu on juba siin olemas.
Paraku on selliste astrobioloogide nagu planeet, mille külluslikud elumärgid on nähtavad lausa kosmosest. Kui tulnukad peaksidki ringi hulkuma meie kosmilises naabruskonnas, siis kujuneb nende leidmine palju raskemaks kui lihtsalt korraks neist mööda lendamine.
Millest alustada?
McKay sõnul peaksime otsinguid alustama hoopis maa alt.
“Maapinna all on tingimused paremad,” ütles McKay äri- ja tehnoloogiauudiste veebilehele Business Insider. McKay on vanemteadur
Pilt: Pixabay
Paraku ei ole Cassini sond varustatud vajalike vahenditega tuvastamaks elumärke nende sammaste sees. Praeguse seisuga pole NASA-l ka mingit plaani saata lähiajal uut kosmosesondi Saturni või selle kuude lähedusse. See aga ei takista McKay’d ja teisi teadlasi arutamast, mida nad võimalusel Enceladuse pinnalt leida püüaksid.
“Ma pakun välja, et parim lahendus oleks mõõta aminohapete molekulide hulka, sest nimelt need on valkude moodustumise aluseks,” ütles McKay jaanuaris Kavli fondi korraldatud maaväline elu, mis erineks täielikult elust Maal. See aga võib kujuneda raskeks ülesandeks, sest elu alustalad on niivõrd keerulise ehitusega.
“Minu jaoks on tegelik küsimus järgmine: mitte “kas teistel planeetidel eksisteerib elu,” vaid “kas teistel planeetidel on elu alguse saanud kuidagi teisiti,” ütles McKay Business Insiderile. “Erinevus nende kahe küsimuse vahel võib esmapilgul paista tühisena, aga see pole nii.”
Teistsuguse tekkega maavälisel elul võib teoorias olla Maal esinevate eluvormidega võrreldes ka täiesti teine biomolekulaarne ehitus. Praegu vaidlevad teadlased muuhulgas selle üle, kas elu Maal on alguse saanud siin või mõnel teisel taevakehal, näiteks Marsil, ning seejärel meteoriidi sees Maale jõudnud.
Selline võimalik sündmuste kulg ei ole teadlaste sõnul sugugi võimatu, sest Marsi pinda kattis vesi hinnanguliselt umbes samal ajal, kui Maal sai alguse elu. Kui me leiaksime Marsi pinnalt tõendeid elu olemasolust ja see jagaks meiega sama DNA-d, siis oleks McKay sõnul tegemist meie kaugete sugulastega.
Kui tahame leida tõeliselt harukordset maavälist elu, peaksime otsima seda kaugemalt kui meie vahetust naabrusest.
“Kui otsingud viivad meid Marsilt edasi sellistele kaugetele kuudele nagu Europa, Enceladus ja Titan, siis muutuvad ka nende taevakehade tingimused Maa omadest üha erinevamaks,” ütles McKay. “Mida kaugemale minna, seda tõenäolisem on leida märke sellisest elust, mis meiega kuidagi seotud ei ole.”
Tõlkis: Joonas Orav
Allikas: Businessinsider.com
