Ehkki näotuvastustehnoloogiate laiemat rakendamist on hakatud mitmel pool maailmas, sh Euroopa Liidus piirama, üritavad leida ettevõtted tehnoloogiale uudseid rakendusvõimalusi, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Iga uus tehniline seade püütakse esmalt panna täitma selle looja nägemust. Jättes kõrvale võimalikud esteetilised asjaolud, huvitab maailma seadmest endast rohkem peamiselt see, mida saab sellega teha. Tuleb välja, et teha saab palju rohkem, kui looja oli ette näinud. Uudsete tegevustega täienenud võimete tulemusel mõjutatakse mitmesuguseid vanu protsesse ja väärtusahelaid.
Uue kasutamine muudab maailma. See omakorda muudab vajadusi, mis lisavad seejärel uusi kasutusideid jne. Asjade korraldus, töö ja suhtlemise viisid, isegi inimeste suhted ja lugematu arv väärtuslikuks peetavaid asju ja tegevusi on teisenenud pelgalt ühe põlvkonna jooksul, natukenegi pikemast ajamõõdust rääkimata.
Enamasti pole harjutud neile tähelepanu pöörama. Natukenegi tähelepanelikumalt ringi vaadates asuvad arvukad näited keset igapäevast elu. Vahest suurim „nähtamatu elevant“ on pelgalt asjaolu, et me ei ela nii nagu vanasti. Seejuures polnud muutuse taga ühtegi konkreetset sündmust ega soovi, seda ei põhjustanud otseselt ükski kindel isik ega kuulutanud ainuski loosung või pühakiri.
Kõik toimub sarnaselt kuulsale rotid teevad palju pahandust. Nad kahjustavad ehituskonstruktsioone, rikuvad kodude siseviimistlust ja mööblit, laastavad toiduvarusid, levitavad haigusi jne. Maailma patendiregistrites on eeläbi kokku üle 4000 hiire või rotilõksu patendi. Neid tuleb aina juurde, sest seniste lahenduste abil pole probleem lahenenud. Tegemist on suure, kuid avalikkusele suuresti nähtamatu ettevõtlusega.
Maailma suurim kahjuritõrjele pühendunud ettevõte Rentokill katsetab Ühendkuningriigis rottide hävitamiseks näotuvastustarkvara ja tehisintellekti. Needki uudsed võimekused on võimalikud tänu Jack Kilby omaaegsele töise ülesande lahendamisele. Juhtumile lisab huvitava nüansi koostöö suure sideoperaatori Vodafone’iga. Ligemale poolteist aastat kestnud ettevalmistava protsessi tulemusel valminud tehnoloogia taustaidee on tunda oma rotte.
Kujutage ette võitlust kuritegevusega, kui pahategijast on teada, et ta kannab halli vihmamantlit. Ilmselt satub ohvriks palju süütuid ja õige ülesandega tegelemise asemel kaotatakse aega valedele jälgedele. Korrakaitse tõhusus suureneb, teades konkreetse pahareti nägu. Sama loogikat kavatsetakse rakendada rottide seast heatahtliku Rattatouille asemel tõeliste pahategijate eristamiseks.
Rotituvastusega kavatsetakse vastast paremini tundma õppida. Näiteks kas mõni rott on püsikunde, kus nad toituvad ja magavad, kes neist kahjustab rohkem, millisest hooneosast nad tulevad, kust nad hoonesse satuvad ning kas see on sama tegelane, kes põhjustas probleeme eelmisel nädalal jne.
Esialgu kavatsetakse uudset tõrjet rakendada peamiselt toitlustusettevõtetes. Suurt äri nähakse aga niinimetatud „tuleviku linnades“. Ettevõtte juht ennustab, et linnades, kuhu on suur rahvastiku sissevool, sünnib närilistega peaaegu kindlalt suuri probleeme.
Ümberöelduna toimub näotuvastuse tehnoloogia kui toote ja selle rakendamisviiside areng. Isegi kui Euroopa Liidus ja mitmel pool maailmas püütakse näotuvastustehnoloogia kasutust piirata, arendatakse selle alustehnoloogiaid edasi leidlikel eesmärkidel. Seda ei saa pidada valeks, sest see ongi arengu olemus.
Küsimus on, kas suudame märgata, hoolida ja kohaneda erinevalt konnast ja olla pigem roti moodi.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates „Portaal“.
