Naiseks olemise kunst VI: Perenaine on ürgnaine, kes kannab hoolt oma sisemaailma puhtuse eest

Loe lähemalt naise elutervetest arhetüüpidest – Tütarlaps, Armastaja, Perenaine, Kuninganna ja naise variarhetüüpidest, sellest, mida mehed naistest tahavad, milline on huvitavaks naiseks olemise retsept, sellest, kuidas tabamatu fluidum teeb Armastaja salapäraseks ja millised märgid näitavad, et Armastajat on tabanud nunnastumine.

Emake maa toidab ja katab meid oma andidega. Nainegi on nagu maa, viljakas ja toitev. Seeme, mis maamulda pandud ja hooldatud, läheb kasvama. Naine suudab enda sees mehe seemnest ihuvilja kasvatada. Seepärast on Perenaine müstiline alkeemik ja jumalik looja, eluandja.

Perenaine on oma pere Naine, Ürgnaine, Eeva. Tema armastusest saab alguse pere elu. Tema armastus liidab pere kokku.

Mina pean just lastega naise elus Perenaise arhetüüpi kõigist arhetüüpidest kõige olulisemaks. Tal on suhtes selgelt enim ülesandeid, aga mitte rohked ülesanded ei tõsta Perenaist tähtsamaiks. Perenaine on väga tark, sest just temas on varjus esiemadelt põlvest põlve edasiantud elutarkus. Perenaise arukusest sõltub, kas ta kurnab end paljude kohustustega ära või suudab neile vaatamata hoida oma sisemaailma helge ja füüsilise keha terve.

Pereteraapia näeb pere süsteemina, kus kõik süsteemi osad mõjutavad üksteist. Perenaine tunneb süsteemi liikmeid tänu elutarkusele paremini kui nood ise. Hea Perenaine suudab teadlikult mõjutada ja suunata oma süsteemi. Perenaise sisemaailma haldamise oskusest sõltub, kas temast saab oma peresüsteemi juht või selle ori.

Perenaise arhetüübiga on seotud kõige enam väärarusaamu. Paljudele tundub, et see arhetüüp tegeleb vaid koristamise, keetmise, triikimise ja lähikondlaste eest hoolitsemisega. Tõsi ta on, Perenaine neid tegevusi tõesti teeb, aga see on vaid osa tema tegevusampluaast. Kui naine oskab hästi koristada või süüa teha, on ta hea koristaja või kokk. Kui naine tegeleb palju oma lastega, on ta hea ema. Kokakunsti, koristustööde ja emaülesannete valdamine ei tee naisest iseenesest veel head Perenaist. Perenaise vastutada on midagi palju enamat, tema loodu on silmale nähtamatu. Ta tunnetab suhete allhoovusi ja oskab neid juhtida tervele rajale. Tema tujust sõltub kogu pere meeleolu. Eelkõige tähendab see aga, et ta ise on terve, tasakaalus, rahulik ja väeline. Ja seda ka siis, kui tal pole veel (või enam) peret.

Perenaine vastab mehe arhetüüpidest Maagi energiale. Perenaine on võlur, kes teeb majast kodu, suudleb haigelt kohalt valu, loeb silmist soove. Perenaise käes on küllusesarv. Kui Perenaine on energiast täidetud, on ka küllusesarv täis ja sealt jagub ande kõigile.

Hea Perenaise ümber on soe armastuse väli. Perenaine kiirgab hoolivat ja mõistvat armastust. See armastus on stabiilne ja rahulik, mitte kirglik kui Armastajal. Perenaine armastab elu, ennast ja inimesi, kes on tema elus. Perenaise arukus tuleb armastuse ja mõistuse liidust.

Perenaise oskused

Perenaisel on nii palju oskusi, et neist võiks omaette koguka raamatu kirjutada. Et mitte ise selle arhetüübi kirjelduse juures lootusetult üle võlli minna (Perenaise arhetüübi juures on kuidagi eriti lihtne ennast ülepeakaela hõivata) koondan Perenaise oskused kolme laiaulatuslikku valdkonda.

1. Pragmaatilised oskused

Need on söögitegemise, koduhoiu, koristusteenistuse, varustamise ja logistikaga ning siis veel emadusega seotud praktilised tegevused. Just siia varasalve kuuluvad esiemadelt õpitud käsitöö, moosi ja süldikeetmise oskused, seente, marjade ja taimede tundmine, palaviku, luksumise ja lihtsamate haiguste tõrjumise nipid, nõksud, kuidas hõbedat heledana hoida ja pelmeenitainast sõtkuda.

Vähe sellest, et neid oskuseid on nii palju, Perenaine peab nii mõnigi kord hakkama saama ka mitme tegevusega üheaegselt. Beebi kussutamine vasaku käega, õhtusöögi valmistamine parema käega, vanema lapse abistamine koolitöödel samal ajal kui ahjus küpsevad pirukad ning jalge ümber sõeluv kass oma piima nõuab, jätab võimaluse siiski ka telefonile vastata – õnneks on olemas handsfree! Mehed tavaliselt sellise koduse rööprähklemisega nii edukalt toime ei tule, nemad tahavad keskenduda ühele tegevusele.

Tänapäeval on ohtralt kodumasinaid, mis meie põlve naiste elu märkimisväärselt hõlbustavad. Enam pole tarvidust ise riideid õmmelda, kampsuneid kududa, moosi keeta, kartuleid kasvatada. Tänases maailmas on see elu rikastav vaba valik, mitte ainumõeldav kohustus.

Tänapäeva Perenaine valdab ja haldab oma pere vara, koos oma mehega muidugi. Hea Perenaine on osav praktiliste tegevuste delikaatses delegeerimise kunstis. Kui mõlemad partnerid käivad tööl, on loomulik, et mõlemad tegelevad ka kodutöödega. Feministlik liikumine on vabastanud naised koduorja staatusest.

Ent siiani on nii mitmetegi meeste ja naiste nägemus esiemade vanade aegade pärandis kinni, kus hea Perenaine tõusis enne kui kukk jõudis kireda ning kandis kogu koduse majapidamise koormat. Vanadel aegadel olid meiegi kultuuris Perenaisel abilised – sulased ja tüdrukud ning lastele ei antud võimalust vedeleda – kõik töötasid.

Mine võta kinni, kust pärineb mõnede naiste veendumus, et kõigega peab kodus ise hakkama saama. Abi küsimine on häbistav – näitab Perenaise nõrkust – ning laste rakendamine tundub nende ahistamisena. Sellistes peredes istuvad juba päris suured lapsed laua taga ja nõuavad, et ema neile võileiba teeks ja kapist piima ulataks, siis nad trenni sõidutaks ja koolisärgi ära triigiks. Laua tagant lahkuvad nad enda järelt koristamata. “Küll ema teeb!”

Ja mõned emad teevadki. Nemad on oma süsteemi orjad, mitte juhid. Hea juht, nagu teada, ei tee sugugi kõike ise, vaid jagab osa ülesandeid laiali, jälgib nende täitmist, suunab, motiveerib ja premeerib hea töö eest. Osav lambakarjus juhib oma karja õigesse kohta jalutades ise karja taga, kasutades lambakoera abi süüdimatute voonakeste õigele teele juhatamisel. Ta ei torma sõgedana kõige ees, lootuses, et kari järgneb tema eeskujule, vaid suunab neid tarmukalt.

Organisatsioonikäitumisest on teada, et organisatsioon on väga juhi nägu. Perenainegi on oma pereorganisatsiooni hingeline liider (mõnikord ka füüsiline). Roidunud ja tusane Perenaine pole pikas perspektiivis kuigi hea liider. Paljud mäletavad oma lapsepõlvest, et ema tujust sõltus kodune sisekliima. Isegi kui isal oli paha tuju, aga ema oli heas vaimses seisus, oli kodus palju kergem olla kui siis, kui ema tuju oli nullis.

Kui kogu ametialasest tegevusest vaba aeg kulub naisel ainult ja eranditult kodustele praktilistele tegevustele, on väsimus, seejärel kurnatus ning tagatipuks läbipõlemine rabelemise loomulik tulemus. Lõpptulemusena võib naine aga kaotada kontakti Tütarlapse ja Armastaja elutervete arhetüüpidega.

Ootused Perenaisele on kõrged – ta võiks sooritada igiliikurina ja kõiketeadjana pere eksistentsiks vajalikke praktilisi tegevusi lennult, samas olla hea haldjana helge, heatujuline, armastust pilgeni täis ning kogu pere kaitseinglina hoida eemal kurja ja tõved. Lõhnata kui kaneelikook, hääl helisemas heledalt kui Vargamäe Krõõdal, olla sitke kui pihlapuu ja samas pehme kui padi. Kuidas sellisetele ebarealistlikele ootustele vastata? Kas hea Perenaine on ulme kuskil utoopia rannikul?

Perenaine peaks valdama pragmaatilisetele oskustele lisaks midagi erilist, mis aitaks tal argipäevaga kergemini toime tulla.

2. Oma sisemaailma, vaimse tervise eest hoolitsemine.

Küps perenaine teab, et sellest sõltub nii tema enda, paarisuhte kui ka laste heaolu. Eluterve Perenaine on omandanud oskused, kuidas tulla toime elumurede – probleemide, kaotuste, leina, valu, hirmu, haigustega nii, et akuutse kriisi möödudes jälle jalule tõusta. Olla hea Perenaine ei tähenda probleemidest, haigustest, hirmust või muudest hädadest vaba elu, vaid oskust nendega võimalikult efektiivselt toime tulla.

Ega ilmaasjata pole eneseabikirjandus ja -koolitused sellesse nišši panustanud nii palju materjali. Peaks olema igale maitsele ja teadmiste tasemele. Paraku on ilmas ikka veel palju õnnetuid ja rahulolematuid naisi, kes on emadena ja abikaasadena ebaküpsed ning annavad oma tütardele eeskujuna kaasavaraks muu seas tahtmatult ka Pandora laeka.

3. Suhete seaduspärasuste tundmine.

Suhted – partnerivalik, suhete üldised arengufaasid, mis juhtub paariga, kui sinna lisanduvad lapsed, mis rõõmud ja karid erinevate pereelu- ja suhteetappidega kaasas käivad ning kuidas nendega toime tulla – alluvad üsna kindlatele seaduspärasustele. Tark Perenaine on nende seaduspärasustega kursis ja hoiab oma pere võimalikult stabiilsel kursil ka tormistes vetes.

Selleks, et tüür püsiks Perenaisel rahulikult käes ning ta võiks sõuda endale sobivate kaaslastega sobivasse randa, on aga eeltingimuseks teatud stabiilsus enda sisemaailmas. Ehk siis punkt nr. 3 täitmiseks on vaja ka punkti nr. 2 valdamist vähemalt rahuldaval tasemel.

Me õppisime koolis matemaatikat, emakeelt ja loodusteadusi üle kümne aasta, ent protsendivõtmine, sinusoid, valguse kiirus, keskaja algus ja süntaksireeglid tunduvad kui lapsemäng, võrreldes eelpoolnimetatud punktide 2 ja 3 raketiteadusega.

Seepärast keskendugem nüüd Perenaise oskuste juures just punkti nr. 2 analüüsile – millised oskused on Perenaisele hädavajalikud enda sisemaailma haldamiseks, sest nimelt nende olemasolu annab Perenaise suhetele kindlustunde ja praktilistele oskustele tiivad.

* Säilitada rahu

Nii kerge on olla rahulik, kui kõik on hästi, muresid pole, aega on piisavalt ja tervis on korras. Argipäeva elu pole aga alati lill. Stress on paljude inimeste igapäevane kaaslane. President Lennart Meri kommen­teeris üht täbarat seisu kunagi nii: “Seis on sitt, aga see sitt on parema tuleviku sõnnik.” Perenaise üks olulisimaid oskusi seisnebki, vabandust vulgarismi eest, sita sõnnikuks transformeerimises.

Igapäevaelu lennutab meie suunas alatasa mingeid probleeme. Erinevad inimesed suudavad ümber töödelda neist erinevat kogust. Mõned saavad mustkunstnikena žongleerides hakkama paljude probleemidega, teisel niidab vaid mõni mure jalad pikaks ajaks alt. Ent ka ühe inimese elus on perioodid, kus ta on transformeerijana tõhusam ja siis jälle kehvem. Stress tekibki inimesel siis, kui ta peab ümber töötlema “viljastavaks sõnnikuks rohkem sitta”, kui tal hetkel jõudlust jagub.

Igal inimesel on jamadega ning nendega kaasneva stressiga toimetulekuks omad nõksud. Eluterve Perenaine teab, mis teda aitab. Ühte aitab looduses viibimine, teine saab jõudu spordist, kolmas tantsust, neljas arutab partneri või sõpradega, viies lõõgastub iluprotseduuridel. Variante on muidugi veel palju. Põhiline, mida Perenaine ei tee – ta ei mängi jaanalindu ega peida pead väljakutsete eest sügavale liiva alla.

Perenaine teab, et asjad tuleb ära klaarida ning ta otsib paremaid lahendusi, küsib abi ja võtab abi vastu. Ta lahendab ja siis jälle puhkab ning kogub jõudu, et edasi lahendada. Kui Perenaine unustab puhkamise ja eneselaadimise, võib stress üle pea kasvada ja läbipõlemissündroom on kurnatuse kuhja otsa nobe ronija.

Perenaisel on palju kohustusi. Tal on oht jääda kinni oma vastutusalas olevatesse tegevustesse ja muredesse nii, et see varjutab kõik hea, mis tal samaaegselt elus olemas on. Tihti mõtleb ta enda peale kõige viimases järjekorras. Mingi aja ju niimoodi saab ka. Aga väsinud naine ärritub kiiremini ja katsu sa niiviisi sisemist rahu säilitada.

Samas teab Perenaine, et sisemise rahu seisundis on iga probleem kergemini seljatatav kui närvis peaga. Sellepärast ongi Tütarlapse ja Armastaja arhetüübid Perenaisele nii olulised, sest need kaks ürgjõudu naise sees pakuvad rohkeid loovaid lahendusi lõõgastumiseks, mõtete mujale viimiseks ja energia kogumiseks. Aga ka Perenaise enda arhetüübis on oma jõu ja väe taastamiseks mitmeid mooduseid. Pisut kannatust, iga järgmine Perenaise oskus annab neist võimalustest aimu.

* Hoida oma sisemaailm puhas ja korras

Perenaine on maa energia kandjana ise nagu maa – kõik seemned, mis maha pannakse, lähevad kasvama.

Naine on üldiselt küll väliselt habras, aga seesmiselt tugev. Meeste puhul on asi tavaliselt vastupidine – mees on välisest tugev, aga seesmiselt sageli palju õrnem ja hapram kui naine.

Briti pereterapeut Robin Skynner (Robin Skynner, John Cleese “Õnneliku perekonna saladus” Varrak, 2001, lk 336 – 339) viskab meeste kulul nalja, öeldes, et “naised ei ela niivõrd staatuse, võimu ja saavutuste unistuses kui mehed. Ja kuna nad (naised) seda värki väga tõsiselt ei võta, ei ole nad nii kergesti purunevad, nende ego ei ole nii õrn. Nad on reaalsusele lähemal.”

“Seepärast võtavad mehed sageli macho-positsiooni, demonstreerides põlglikku hoiakut naiste suhtes, et lihtsalt hoiduda ohust muutuda emotsionaalselt liiga lähedaseks.”

Teised mehed aga tunnistavad, et nad vajavad enda kõrvale naist, nende jaoks on naine justkui eluliin – ühendus eluga, loovusega, armastusega. Ilma naise armastuseta ei kujuta mees enda elu ette.

Vaatamata oma seesmisele tugevusele on naine siiski väga kergesti mõjutatav, kuna ta on tundlik, avatud, uudishimulik ja häälestatud juba ürgaegadest peale teiste inimeste vajaduste aimamisele. Eks sellesama tundlikkuse ja mõjutatavuse pärast Saatan kahest paradiisielanikust just Eeva õunamaitsmiseks välja valiski. Võib-olla pöördus madu enne Aadama poole, aga too mühatas, et mingu õige oma õunajutuga kuhugi mujale. Ja madu läkski … Eeva manu.

Moosese esimene raamat väidab, et Jumal andis just Aadamale kogu info hea ja kurja tundmise puust veel enne, kui ta Eeva meisterdamise ette võttis. Seega viibis Eeva sügavas teadmatuses, et õuna söömine maailma esipaarile nii drastilisi tagajärgi kaasa võib tuua. Ent ometigi polnud Aadamast Eeva kaitsjat ja tagasihoidjat.

Nii nagu meie esiema Eeva võttis mao plaani enda omaks, on naised siiani väga altid välismaailma mõjudele. See, mis toimub väljas, mõjutab naise sisemust.

Ideaalis näeb naise hoolitsetud sisemaailm välja järgmine: olles täidetud juba lapsepõlvest adekvaatse enesekindluse, -usalduse, -armastuse, väärtusetunde, turvatunde ja rahuga, on naises tarkus ja vägi, mis aitab tal püsida kindlalt oma keskmes. Kui sellise naise ellu tekivad probleemid, siis korrastatud sisemaailm annab nendega tegelemiseks nõu ja jõu. Mured võetakse töötlusesse, sinna suunatakse sisemaailmast vajalikud ressursid, vastavalt vajadusele kaasab Perenaine ka välist abi, aga need mured, kui tegemist pole just väga elumuutvate kriisidega, ei ruineeri sisemaailma.

Hoolitsemata sisemaailma aga võib ette kujutada järgmiselt: selmet olla täidetud väeliste omadustega, annavad naise sisemaailmas tooni ärevus, kahtlused, ebaratsionaalsed hirmud, ebakindlus, rahutus. Ning elu poolt ette lükatavad mured satuvad otsekui pesumasina trumlisse, mis hakkab neid endas keerutama, esialgses lootuses, et ehk pööritamine peseb mured välja. Kuna aga sisemaailm ise on juba segi ja ebapuhas, siis mured, sattudes ärevale pinnale, vaid suurendavad ebakindlust ja hirmu.

Paljukestele nüüd meie seas ikka neid ideaalseid sisemaailmu jagub. Aga ometigi on võimalik püüelda selle poole, vabastades end sisemisest rahutusest ja ärevusest. Seda saab teha üksi mõtiskledes, sõbra toel või võõra, õppinud inimese abil.

Psühhoteraapia ja nõustamine pakubki inimesele abi sisemaailma harmoniseerimise juures. Kuigi alati leidub skeptikuid, kes väidavad, et terapeudid on ise vaimust vaevatud, on valik nii lai, et igaühe jaoks peaks leiduma terve terapeut ja sobiv teraapiavorm. Naised, nagu me teame, on avatud uuele, võtavad seda kergemini omaks, sestap on nende jaoks teraapiavõimaluste kasutamine tänasel päeval juba loomulik.

Ükskõik, millist meedet rakendades – ise või välise abiga – Perenaine kannab hoolt oma sisemaailma puhtuse eest. Alati on välises maailmas keegi, kes võib-olla meelega, aga pigem siiski tahtmatult külvab naise ümber kahtluse, hirmu, ebakindluse seemneid. Teisel juhul, hoolitsemata sisemaailma puhul, satuvad need seemned väga viljakasse pinda.

Kes siis on need külvajad? Esimesed külvimeistrid on loomulikud me vanemad. Kahes eelnevas peatükis nägime mitmeid olukordi, kus vanemad saavad vastavalt oma heaoluseisundile tütresse külvata kas usalduse- või kahtluseseemneid, idandada enesearmastust või ebakindlust, kultiveerida väärtuse­tunnet või aretada vildakat minapilti.

Vastavalt vanemate esimesele külvile hakkab kasvav tüdruk edaspidi ise end hoidma. Sõltuvalt hoiakust sõnastab ta endale: “Ma saan hakkama!” või “Mis nüüd mina, ma ei saa millegagi hakkama. Ma pole väärt häid suhteid, edukat karjääri, õnnelikku elu, kõik jätavad mu niikuinii maha ….” Ta ütleb: “Ma julgen!” ja proovib või “Ma kardan!” ja ei üritagi.

Sõbrad, partnerid, elukaaslased – kõikide väljaütlemised mõjutavad naist. Kas on naisel keegi, kes kiidab ta ilu, või öeldakse talle inetusi? Kas keegi julgustab naist ette võtma eluparandavaid muutusi või hoitakse teda tagasi? Kas tunnustab keegi naise mõistust või antakse talle tagasisidet, et ta võiks parem vaiki olla?

Mida külvad, seda lõikad. Maaenergia võimendab naise juures iga seemet. Lilleseemnest idaneb kaunis õis, umbrohuseemnest aga kasvab … umbrohi. Vaid teadlikkus aitab naisel kaitsta oma sisemaailma soovimatute istikute eest.

Kui Sa soovid rohkem teada, kuidas võiks enda sisemaailma eest hoolt kanda, saad seda edasi lugeda raamatust “Naiseks olemise kunst”.

Autor: Katrin Saali Saul, perekonna psühhoterapeut, holistiline terapeut