Naise keha elab oma elu ehk kui palju mõjutavad hormonaalsed kõikumised intiimsuhet?

Kui suur on hormoonide jõud? Mil moel mõjutavad hormonaalse tasakaalu muutused naise kehas abikaasade intiimsuhet? On neil üldse mõju? Kolm naist jagavad oma kogemust.

Menstruatsioonitsükkel kestab keskmiselt 28 päeva. Selle aja sisse jääb nii halvemaid kui paremaid päevi. On naisi, kes on tsükli muutustele tundlikumad, ja neid, kes erilisi muutusi oma intiimsuhetes ei taju. Kaarin, Meeri ja Kaisa olid nõus rääkima sellest nii isiklikust valdkonnast oma pärisnimesid avalikustamata. Nagu peagi veendute, on nii naised ise kui ka nende kogemused väga erinevad.

Tunded seinast seina

Kaarin (38), abielus olnud 15 aastat, peres kaks last (14 ja 9).
Seda, et Kaarin on kohal, võib tunda kinnisilmi – parfüüm, mis tema ümber heljub, on hõrk. Tema kurviline välimus, viis juukseid üle õla heita ja kurisev hääl lubavad aimata, et östrogeenid mängivad ta elus tähtsat rolli. “Minu kuu jaguneb kolme tajutavasse ossa, lisaks neli päeva veritsust,” kinnitab Kaarin.

Premenstruaalne aeg

“Ma ei pea oma tsüklikalendrit vaatamagi – tunnen päevade lähenemist sellest, kuidas mu näonahk hakkab kuivama. Ärkan hommikul tujutult, meeltes käib tõeline karussell. Kord olen põhjendamatult lõbus, siis lahistan mõne tühise märkuse peale nutta. Vanker, mille ratasteks on töö, kodu, mees ja lapsed, logiseb täiega. Kroonilised probleemid teravduvad, näiteks suhted mehe vanematega, kes tihti meil käivad. Lastega õppides kipub kannatus katkema ja miskipärast tundub mulle, et just nüüd on kõik nõuks võtnud uksi paugutada. Õudne!

Minu armas keha elab justkui oma elu. Peavalu kiusab, rinnad pakitsevad. Vahel torgib ebamäärane kõhuvalu. Kingad ei mahu jalga, püksivärvel pigistab. Sellest hoolimata kiikan enne magamaminekut külmkappi.

Seksiga on mõistagi sandisti. Emakas on tundlikum, eelistan lamavaid asendeid ning väldin ebamugavaid. Ei talu, kui mees rindu puudutab. Ka selg on tundlik ja väsinud – ootab silitusi, kuigi olen olnud turtsakas. Enamasti magamegi kaisus, isegi kui me ei seksi. Mehega on mul hullult vedanud. Ju ta imestab, kui tema enesekindlast ja flirtivast naisest saab vahepeal kaktus. Ent ta ei muutu piredaks, kui ma tema soovidele ei vasta. Teeb lihtsalt pikemaid tööpäevi või müttab aias. Ta teab, et paremad päevad on ees.

Mensesejärgne aeg. Meeleolu on pigem loiuvõitu. Olen vana rahu ise, töövõime püsib. Ei meeliskle, mida tunnen, vaid lihtsalt elan. Seksi on parasjagu – kord või kaks päevas olenevalt võimalustest.

Ovulatsiooni aeg

Tuju on hea, kõik sujub. Valin tükk aega peegli ees, mida selga panna, meigin hoolikalt. Oleksin vallaline, peaksin end nüüd korrale kutsuma: ettevaatust, tüdruk, juhuseksi oht! Aga flirdis ma end tagasi ei hoia. Sel ajal on veel üks hea külg – minus ärkab pesapunuja. Kraamin rohkem, vehin tolmulapiga ja vahetan kardinaid. Keha on mu sõber ja mees parim partner. Naudin kõiki puudutusi, eriti nibupiirkonnas.

Seks ja suhted

Tavaliselt olen seksis algataja mina ja abikaasa hindab seda. Olen sõbrannadelt kuulnud meestest, kes solvuvad, kui naisel pole seksituju. Muidugi on see tundlik teema, kui üks soovib ja teine mitte. Aga kui oled 15 aastat abielus olnud, on nurgad maha nühitud.
Kui mehel on tugev erektsioon ja mul seksituju pole, võib ka minul iha tekkida, kui ta mu ära räägib. Ent pigem on see omavahelise läbisaamise ja läheduse küsimus. Muidugi juhtub, et meiegi vahel teineteisest aru ei saa. Et mees tunneks end ei-sõna kuuldes aga solvatuna – halloo, nalja teete?! Kui mees joob suhkruta kohvi, ent sina paned ikka hajameelselt tükikese, kas see on siis põhjus tüliks?”

Palju tööd tapab seksi

Meeri (33), kooselus 12 aastat, peres üks laps (10).
Meeri kummardub veel korraks joonestuslaua kohale, vastab kiirelt töökõnele ja lülitab mobiili välja. “Okei, küsi,” teatab ta ja jääb mõttesse.
“Minu seksuaalsust mõjutavad palju labasemad asjad kui kuuseis,” sõnab ta hetke pärast ohates ning jätkab: “See oleneb rohkem sellest, mis kell ma pean järgmisel päeval ärkama või mis töö mind ootab. Kui midagi tähtsat on ees, siis on mul täiesti ükskõik, kas keegi tahab seksida või ei.

Ehk tajuvad kuutsüklit rohkem need, kes soovivad rasestuda ja arvestavad lootusrikkaid päevi. Minusugusele naisele, kes kasutab rasestumisvastaseid vahendeid ega tunne end millestki ilma olevat, kui seksi ei saa, pole vahet, mis seisus tsükkel on.

Premenstruaalne aeg

Päevade ja kurja tuju vahel on raudselt seos. Olen pire, sest sel ajal tabab mind kõhuvalu. Siis on parem minust eemale hoida, enamasti sõiman kõiki ja olen üldse pahur. Olin ise ka hämmeldunud, miks ma niiviisi ärritun, kuni sain aru, et sel on kindel seos päevade tulekuga. Nüüd püüan sel ajal vähem suhelda, ega ma ju meelega kellelegi haiget teha taha. Kuid töövõimet päevad ei mõjuta, see on mul kogu aeg laes. Õnneks on ka teismeea kohutavad kõhuvalud minevik ja seksi segab see nüüd, õrnas keskeas, vähem. Aga tõsi ta on – kui on palju tööd, tuleb vara tõusta või ootab hommikul koosolek, ma seksist ei mõtle. Ja kui mehel on palju tööd, on temaga sama lugu.

Mensesejärgne aeg. Olen rõõmus, et päevad on läbi. Puhtam, kuivem ja muretum tunne on. Jama ei tule ja poole seksi pealt ei veritse. Iha? Mul jookseb teine graafik: kas on aega või ei. Oleks kolm kuud puhkust – ei mingeid kohustusi mehe, lapse ega lemmiklooma ees -, oleks seks kindlasti mitu kraadi kangem.

Ovulatsiooni aeg

Selle mõju pole ma märganud. Pole nii, et viis päeva olen ülevas tujus ja seksin, viis päeva veritsen ja viis päeva ei taha kedagi näha. Ainus, mis seksi võib takistada, on hirm, et päevad lähenevad ning seksides võib veritsus alata varem. Võib-olla oleneb see ka naisest. Mina olen mõtlemiselt mehelik ja tööd tähtsustav.

Seks ja suhted

Kui ma ütlen oma elukaaslasele “ei”, kui ta tahab seksida, ei juhtu sellest midagi. Tal on enesehinnang normis. Ta tajub üsna hästi mu meeleolu, on kursis minu tegemistega ning ka arvestab nendega. Läheb lihtsalt rahulikult magama ega pirtsuta. Võimalik, et kõik oleks teisiti, kui mees oleks üliemotsionaalne. Naiseliku loomuga, võimendaks kõike. Keeraks selja: oih, mind ei tahetagi! Sellist meest ma enda kõrvale
ei tahaks, sest küllap oleks ta turtsakas ka muudes asjades. Aga miks ei räägita, kuidas naine sellesse suhtub, kui mees ütleb “ei”? Näiteks kui naisel on ovulatsioon ja ta haub titeplaani, ent mehel on terviserike ning ta varjab seda naise eest. Kuidas naine sellega toime tuleb?”

Lapsed juhivad elu

Kaisa (29), kooselus neli aastat, peres kaks last (3 ja 1).
Otsime Kaisaga pargis sobivat kohta, et saaksime rääkida ning naine võiks üksiti ka põnni tissitada.

Premenstruaalne aeg

“Praegu juhivad mu hormoonimajandust lapsed,” alustab Kaisa, kui väikemees on nohinal silma looja lasknud. “Pingeid talusin ma kehvasti juba varem. Oli aegu, mil kippusin peavalu tõttu minestama ja võtsin isegi takso, et koju sõita. Näib, et lastesaamine on seda pisut leevendanud. Tõsi on, enne päevade algust saan ma meeletuid orgasme. Imestan ise ka, mis lahti. Siis taipan kalendrisse vaadata: oojaa, kohe ongi päevad. Tunne on selline, et vaat nüüd murraks mehi!

Mensesejärgne ja ovulatsiooni aeg

Ma ei tunneta neid teadlikult. Kuna titeplaane pole, vaatan kalendrit ja püüan ovulatsiooni ajal vahekorda vältida. Rasestumisvastaseid vahendeid praegu ei kasuta.

Seks ja suhted

Kui sul on väiksed lapsed, pole seksiks aega, tahtmist ega ka jaksu. Imetamine annab teatud sulni rahutunde. Mu mees küsib ikka vahel: “Kas naist ka majas on?” Kui mina hajameelselt vastu ühman: “Oot, mis siis?”, saab ta pahaseks. Püüan talle siis rääkida, et ei suuda end ümber häälestada ja jaksu ka pole. Muidugi on mul hingepõhjas hirm, kaua mu mees vastu peab. Samas, ega lapsed pole ju minul üksi, need on ka temal.

Elu vingeim seksikogemus pärineb mul aga ajast, mil pidasime pikema vahe. See oli kuu pärast esiklapse sündi. Kui muidu ütleb mees: “Teeme seksi”, siis toona teatas: “Ma tahan sinuga armatseda.” Ta oli nii õrn ja romantiline, muidu on ta pigem rämedavõitu.

Üldiselt püüan mehele ikkagi vastu tulla. Võib olla, et olen vanamoodne, aga ma usun abielukohustusse. Naisel on lihtne lapsi ette lükata, kui ei viitsi seksida, ent pikka aega nii ei saa. Mis sellest ikka juhtub, kui jätta nõud kraanikaussi ja võtta hetk kahekesiolekuks? Mulle sümpatiseerib Nekrassovi vaatenurk, mille kohaselt lapse areng põhineb isa ja ema suhtel naise ja mehena. Ju meie intiimelu läheb ikka paremaks ka, kui lapsed väheke kasvavad ja väsimus pole enam nii suur.” Kolm erinevat lugu, kolm erinevas elujärgus ema ja naist. Kuid kes siis ikkagi juhib meie elu – kas põhjustavad kõike hormoonid või saab mõtlemisega oma meeleolu suunata?

Vanadel ugrilastel olnud komme, et naistel lasti kuupuhastuse ajal rahus käsitööd teha ja omaette olla. Ikka selleks, et nad pahuraks ei muutuks. Suurperedes elades oli see ka võimalik. Tore mõte, kas pole?

Allikas: Perejakodu.ee

Seotud