Nahk on inimese suurim elundkond, millelt leiame nii mõnegi sünnimärgi. Mütoloogias on sünnimärgid viidanud nii eelnevale elule või selles saadud haavadele, kuid millist ülesannet need tegelikult täidavad? Sünnimärkidega seonduvast, aga ka näonaha hoidmisest rääkis Niine Nahakliiniku dermatoveneroloog doktor Ulvi Loite Novaator.err.ee vahendusel.
Sünnimärgid on enda olemuselt healoomulised nahamoodustised, mis koosnevad pigmendirakkudest ehk melanotsüütidest. Kui oleme sünnimärke harjunud nägema eelkõige meie endi nahal, siis tegelikkuses leidub neid kõikidel imetajatel, kõige rohkem hobustel ja koertel, rääkis Loite Eesti Tervisemuuseumi taskuhäälingus „Sünaps“.
Keha peal ei ole sünnimärkidel ühtegi funktsiooni ja tehniliselt on need meie jaoks täiesti kasutud. Suur osa nende arvukusest tuleneb geneetikast ehk kui vanematel on neid palju, siis leidub neid tõenäoliselt rohkem ka lastel. Elu jooksul mõni neist küll kaob, kuid UV-kiirguse toimel tekib mitmeid ka juurde.
Oma olemuselt on sünnimärke erinevaid, madalamatest kõrgemateni ning helepruunist tumepruunini. Nende kuju sõltub pigmendi paiknemisest naha pinnas, värvus aga inimese naha pigmentatsioonist. Tekke alusel jaotatakse sünnimärke kaasasündinuteks ja elu jooksul omandatuteks.
