Moedisainer Reet Aus tegeleb maailmaparandamisega nii isiklikult, läbi enda teadlikkuse arendamise, kui ka ühiskondlikult, suurelt, püüdes muuta moetööstust, et lõpetada raiskav ja keskkonda kahjustav viis rõivaste valmistamiseks. Tema missioonist sai hiljuti hea ülevaate Jaak Kilmi dokumentaalfilmist “Moest väljas”. Sel reedel ja laupäeval näeb Kultuurikatlas toimuval moekontserdil “Trash to Trend” tema moeloomingut koos originaalmuusikaga, mille loojateks ja esitajateks on Anne Türnpu, Eva Koldits, Hendrik Kaljujärv, Jarek Kasar, Kärt Johanson, Maret Mursa, Reet Aus ja Tõnis Mägi.
Kuidas see juhtus, et teadlikkus asjade taustast, saamisviisist ja mõjust nii sulle endale kui ümbritsevale keskkonnale sai sinu jaoks oluliseks?
Ma kahtlustasin juba lapsena, et midagi ei juhtu siin maailmas niisama. Et kõik on seotud, igal teol on tagajärg. See oli ka põhjus, miks disaini õppima läksin, et kujundada homset, õppida tegema nö paremaid tagajärgi.
Dokumentaalfilmist “Moest väljas” saime näha, et sinu missioon on palju suurem kui lihtsalt moekunstnikuna keskkonnasõbralikke ja taaskasutuslikke moekollektsioone teha. Kuidas sulle praegu tundub, kas revolutsioon kiirmoetööstuses on reaalne?
Muutus selles tööstusharus on vägagi reaalne. Miks? Põhjuseid on mitmeid, kõige teravavamad vast sotsiaalsed probleemid, kliimamuutusega seotud väljakutsed, tööstusest tingitud keskkonnaprobleemid. Kõik suured korporatsioonid tegelevad antud teemadega ja ringmajanduse juurutamine on aktiivselt alanud.
Inimene tihtipeale teab, et kiirmoega võivad kaasneda mitmed ebameeldivad nähtused, näiteks karm mõju kohalikule keskkonnale ja paari sendi eest rõivaid valmistanud inimeste tervisele, aga ikka ostab, sest et tahab ka ju ilusaid asju, aga ei saa endale kogu aeg kallist kvaliteetset ja loodussõbralikku kaupa lubada. Kuidas sina selle dilemma enda jaoks oled lahendanud?
Kui sa oled teadvustanud endale kuidas kiirmood valmib, siis hakkad väga vaatama, kuidas ja kes on su riided valmistanud. Oluline on mõista, kuhu su raha läheb. Minule tundub ülioluline toetada eetilist ettevõtlust ja kohalikke tegijaid. Seega, ei mingit dilemmat.
Kui mürgine võib olla üks teksapaar?
Nagu selgus Kuopio Ülikooli uuringust, siis täpselt nii mürgine, et parem oleks mitte kanda…
Mida kujutab endast sel reedel Kultuurikatlas toimuv moekontsert Trash to Trend?
Moekontsert on sarnast maailmapilti jagavate sõprade ühislooming. Me oleme selle kambaga aastaid koos käinud ja helisid loonud. Kunagi sai see alguse sellest, et ma ei tahtnud moeloomingut catwalkil näidata, vaid pigem leida teine viis moe näitamiseks. Sellest kujunes omaette seisev moekontsert, mis seob video, heli ja disaini.
Moekontsert toetab Teadliku Muutuse Kunsti Kooli ehitust – miks? Mis kool see selline on? Kellele ja mida seal õpetama hakatakse?
Me evime samu väärtusi. Õpetus, mida kool jagab põhineb teadlikkusel – omadusel, mis aitab elu paremaks, lihtsamaks ja selgemaks muuta. Emana ma näen, et teadlikkuse õpe tuleks viia sisse juba algkooli tasandil. Lapsed õpivad kiiresti ja eneseanalüüsi võime annab oskuse teha paremaid valikuid.
Sa kasutad igapäevaselt neid Teadliku Muutuse Kunsti praktikaid, mida oled õppinud Ingvar Villidolt. Kaua sa neid praktiseerinud oled? Kuidas see on sinu elu muutnud?
Minust sai Ingvari Villido õpilane 13 aastat tagasi. Sellest ajast rakendan neid teadmisi ja praktikaid iga päev. Kuidas see mu elu muutnud on? Effektiivsuse kasv on tohutu. selgus, otsustamiskiirus, inspiratsiooni kättesaadavus on vaid mõned märksõnad. Omavahel öeldes, on jah elu enne ja pärast… Ma ei teeks neid asju, mis ma täna teen, ilma nende teadmisteta.
Mida tähendab sinu jaoks teadlikkus? Mis on teadlikkuse võti?
Olla teadlik igast hetkest ja selles toimuvast. Olla siin ja praegu. Näha paralleelselt suurt ja väikest pilti. Olla mitte mõjutatud oma tunnatest ja mõtetest. Ühesõnaga, olla vaba.
Kas sa õpetad seda ka oma lastele? Kuidas?
Õpetan ikka, ennekõike läbi eeskuju ja selgitamise. Analüüsime tekkinud olukordi, et laps mõistaks, miks on just sellised tagajärjed tegudel, nagu on. Ja mida ta saab ise muuta. Vaatleme emotsioone ja seda, kuidas need lapse olemist mõjutavad jne. Selline pidev arutelu ja vaatlus.
Mis on sinu jaoks õnne valem?
Õnn ilmestubki siis, kui oled väljaspool mõtteid ja emotsioone. Kohal.
Millest unistad?
Ega ma väga ei unistagi, rohkem vaatan. Aegajalt ikka suunan pilgu ettepoole ja siis vaatan, mida ma seal näen. Üldjuhul näen häid asju. Elu edasiviivaid asju.
Mis meist saab, inimkonnana?
Mis meist ikka saab. Elame edasi. Nii hästi-halvasti, kui oskame.
Mis sa lõpetuseks Alkeemia lugejatele soovitad?
Parim taipamine, mis minu elu muutis, on see, et takistus on alati sinus endas. Ei ole vaja seda väljastpoolt otsida…
Reet Ausi käest uuris elu kohta Ingrid Peek
* * *
Moekontsert “Trash to Trend” toimub sel reedel, 20. novembril ja laupäeval, 21. novembril kell 19 Kultuurikatlas ning toob kokku Reet Ausi keskkonnateadliku disaini ja originaalmuusika, mille loojateks ja esitajateks on Anne Türnpu, Eva Koldits, Hendrik Kaljujärv, Jarek Kasar, Kärt Johanson, Maret Mursa, Reet Aus ja Tõnis Mägi. Videokunstnik on Emer Värk.
“Trash to trend” liidab üheks disaini, mõtlemapanevad videokaadrid moetööstuse mõjust meie elukeskkonnale ja kõige olulisema: improvisatsiooniliste proovide käigus haruldase koosluse poolt loodud muusika. Moekontserdiga lauldakse lahti Kultuurikatla uus BlackBox saal, piletituluga kogutakse toetust Lilleoru Teadliku Muutuse Kunsti Kooli ehituseks.
Uuri lisa ja jaga sündmust sõpradega facebookis
* * *
REET AUS on disainer ja teatri-, filmi- ja moekunstnik. Eesti Kunstiakadeemiast sai Reet Aus kunsti ja disaini doktorikraadi ning cum laude moekunsti magistrikraadi, millega sündis kaubamärk HULA. Aastatel 1995-2002 oli ta ERKI Moeshow peakorraldaja. Täna on Reet Aus Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur ja õppejõud, tekstiilijäätmete kaardistamise ja tekstiilijäätmetest valminud disaintoodete esitlemisega tegeleva MTÜ ReUse ja platvormi Trash to Trend looja, omanimelise kaubamärgi disainer. 2015 sügisel linastus dokumentaalfilm “Moest väljas”, mis jälgib Reet Ausi missiooni moetööstuse keskkonnasõbralikumaks muutmisel.
