Hea uudis on see, et võid igal ajal otsustada end ümber kirjutada.
Teadvuse aspektid:
- Leppimine
- Teadlikkus
- Kavatsus
- Õppimine
Üldjoontes on nii, et kui sa pole millestki teadlik, siis sul pole selles osas ka valikut. Seega on teadlikkuse arendamine esmatähtis. Samas, kui sul pole mingit algelist enesega leppimise võimet, võib enesesse vaatamine olla väga piiratud ja valulik tegevus – kaasneb palju mõtteid, nagu “Issand jumal, ma pole tegelikult selline. Pole võimalik. See on kellegi teise pärast nii”. Isegi hullem on see, kui see keegi teine on sinu vanem… või su kaasa.
Budistidel on üks tore mudra ehk käteasend, mida meditatsioonil kasutatakse. Parem käsi, mis sümboliseerib teadlikkust, paigutatakse kaastunnet sümboliseerivale vasakule käele. Inimesed ei paljasta end, kui sa ei loo turvalist ja leplikku olustikku. Sama kehtib ka enda, oma mõtete ja käitumise jälgimisel. Leppimisvõimeta jääb teadlikkus piiratuks.
Leppimine ja teadlikkus toovad kaasa mõistmise. Mõistmine aga ilma tegutsemiseta võib olla nagu lohutusauhind: “No näed, mul olid vanasti kõik need halvad harjumused, ilma et ma oleks neist midagi teadnud. Nüüd ma aga tean neist kõike…” Samas aga tegutsemine ilma leppimiseta on kohutav. Pole vahet, kui palju sa muutud, rahulolu ei saabu kunagi. Seega hea muutuse aluseks on mõistlik leppimise ja muutumise kavatsuse tasakaal, mis väljendub tegudes.
Kavatsus on see, kuidas sa oma valikuid sõnastad ja neile energiat annad. Selles raamatus on suur rõhk enesega leppimisel ja enda tunnustamisel. Siiski saad seda leppivust üsna kindlalt kasutada, et panna oma elus rohkem häid asju juhtuma, sest tead, et tahad ja väärid neid. Arvatavasti tahad ka maailmasse oma tähendusliku panuse anda. Selleks on vaja kavatsust. Võid seda suunata pideva tahtejõu abil väga spetsiifilise eesmärgi suunas või võtta veidi vabamalt ja loomingulisemalt, et liikuda paindlikuma visiooni suunas. Samas võib see olla ka kombinatsioon neist kahest.
Õppimine on vahva võime terve elu vältel kasvada ja omandada uusi oskusi, vaatenurki ja arusaamu ning tagasiside abil kohandada oma tegevust. Usun, et see hoiab sind ka noorema ja teovõimelisemana. Hakkasin neljakümnendatesse jõudnuna otsima eeskujusid vanemate elunautivate inimeste seast. Märkasin, et päris hästi läks muusikutel ja dirigentidel, ning taipasin, et nende elu oli pidev õppimine, loomingulisus ja inimestega suhtlemine. Niisiis sai minust eluaegne õppija. Muidugi on see lihtne, kui kipud asju unustama nii palju kui mina. Paljud positiivse mõtlemise raamatud väidavad, et enda kohta ei peaks selliseid nalju tegema, aga ma olen vanusega aina riskialtim. Järgmiseks ostan nahkse motikavarustuse ja soojendatud istmega Harley Davidsoni…
Intuitsioon ja loogika
Tihtipeale mõeldakse teadlikkusest ja teadvusest kui ratsionaalsusest. Loogiline mõtlemine on tore vahend, aga sinus on palju rohkem elutarkust ja läbinägelikkust, kui ainult loogikast tulenev. Võid sellest mõelda kui intuitsioonist või kogeda seda oma südametunnetuse, kõrgema mina või mille iganes muuna. Võid selle ka siduda oma arusaamaga jumalast või spirituaalsusest.
Mis iganes sõnu sa ka ei kasutaks, põhimõte on ikka see, et kui sa tõmbad tuurid maha, suurendad teadvelolekut ja ühendud oma sisemise maailmaga, teed ka paremaid otsuseid ning pääsed ligi teistsugusele tarkusele, jõule ja kavatsusele, mida ainult loogilise mõtlemisega kätte ei saa. Teadvus sõltub nii intuitsioonist kui ratsionaalsest mõtlemisest. Hästi töötades täiendavad need teineteist.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Avasta oma mina jõud!
