Meie komisjon leidis ühtekokku seitse kohta, neist viis intensiivsed. Kolm olid Haapsalu-Keila tee ääres ja ülejäänud eemaldusid põllule. Kõik laigud paiknesid ühtlasel pikal kõverjoonel. Põleng oli olnud pindmine, lühiajaline, rohukõrs enne juureks üleminemist oli kahjustamata. Suurima põletusjälje mõõtmed olid 2 x 6 meetrit. Teised olid väiksemad ja varieerusid. Kõige intensiivsemad jäljed olid maanteest nelja meetri kaugusel, tagumised umbes 40 meetri kaugusel maanteest.
Hiljem avastati ümbruskonnas veel kummalisi põlengujälgi ja veidra tulesamba kuma maanteel. See lõõmas lühikest aega, sundides isegi üht autojuhti pidurdama ja põlengu lõppu ootama. Nähtuse liialt lihtsustatud käsitlemine varjaks meie eest nii mõnegi sügavama detaili. Võetud pinnaseproovid olid üllatuseks ka Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi asjatundjatele. Spetsialistide võetud proovide võrdlemisel fooniliste proovidega olid erinevused üllatavad. Lühiajalisele termilisele toimele vaatamata oli põlenud ala bakterite üldarv vähenenud poolteist korda, eosbakterite arv aga suurenenud 2,4 korda; väga tugevasti – üle kuue korra – oli vähenenud denitreerivate bakterite arvukus.
1989. aasta 7. juuli, Haapsalu
Haapsalus, kümmekonna kilomeetri kaugusel Linnamäest, leidis aset anomaalne keskkonnanähtus, mis kuulub poltergeistide perekonda. Lugu juhtus linna keskel mitmekordse paneelmaja kolmandal korrusel. Keskealine peremees, tehnilise eriala esindaja, lugupeetud inimene, saabus kuuma suvepäeva pärastlõunal koju, lehelugemise naudingu suurendamiseks kaasas värskendavad pepsipudelid. Pannud ühe neist külmkappi ja teise avanud, astus ta elutuppa. Ta pani kaasavõetud pepsi, joogiklaasi ja kolm värsket ajalehte diivanilauale, millel ilutses pereema heegeldatud dekoratiivlinik. Nagu hajameelsusest pani ta lauanurgale ka pudelikorgi.
Peremees istus ja hakkas lugema, aga tõusis siis, et minna teise tuppa ja panna selga trikooülikond. Sel ajal kui ta riideid vahetas, kostis kõrvaltoast tugev löök, mida saatis võimas valgussähvatus. Peremehele tundus õhuakna plaks ja sisselülitatud teleri kõrgepingesähvatus imeliku kokkusattumusena. Ta tuli tuppa tagasi, istus diivanile ja avastas, et laud tema ees on tühi. Lauanurgal oli vaid metallist pudelikork – kõik teised esemed (dielektrilised) olid jäljetult ja mõistatuslikult kadunud.
Peremees tõusis, et kontrollida välisust, mille lukustatuses ta oli veendunud, pöördus tagasi tuppa ja kontrollis rõduust, mis oli samuti tugevalt suletud. Ainus avatud juurdepääs korterisse oli väike õhuaken.
Oli juhtunud midagi eriskummalist, tavatut, mida meie komisjon nimetab anomaalseks keskkonnanähtuseks. Kaks nädalat hiljem, kui me sündmuskohta üle vaatasime, ei olnud kadunud esemetest mingeid mõistuspäraseid teateid. Korteris tehtud biolokatsioonilised mõõtmised andsid väga värvika ja huvitava tulemuse. Laud asub energeetiliste jõujoonte epitsentris. Peremehe vaimne ja füüsiline tervis on täiesti korras, mida kinnitas meditsiiniline ekspertiis. Mõistatuslike nähtuste ahelasse oli lisandunud veel üks.
Allikas: Igor Volke “Täiendatud ufopäevikud”, kirjastus Pilgrim
Loe lisaks: Igor Volke: kõik pole halb, mis sellena paistab
Igor Volke: maaväline mõistus on juba siin
Tulnukad – millised nad on ja kuidas nendega suhelda?
Alkeemia lugemisnurk. Eesti oma X-failid: “Teadsin, et nemad on siis nüüd tulnukad. Ja siis me hakkasime vestlema.”
Wikileaksi lekitatud dokumendid kinnitavad maavälise elu olemasolu
