Kõik see teeb meist eksperdid asjade täpselt samamoodi tegemises, nagu neid seni teinud oleme. Enamasti toimetame automaatselt, meie alateadvus käitab vaikselt oma programmi ning jäädvustab kõike teadaolevat, nii head kui ka halba. Me jääme oma mugavustsooni. Meie „mugavustsoon“ võib kanda endas tohutult valu ja kannatusi, aga see on tuttav ja seetõttu suhteliselt mugav ja etteaimatav. Alateadlik loogika on umbes selline: „ Vaata, kallis, tehes seda, mida oleme alati teinud, oleme ikka veel siin; me oleme vastu pidanud. Kui teeme midagi teisiti, siis jumal teab, mis juhtuda võib!“
Sinu vanad uskumus-/reaktsioonitsüklid töötavad pidevalt selleks, et säilitada senine olukord, mistõttu tunned tuttavatest teguviisidest kõrvale kaldudes tõenäoliselt ärevust ja hakkad kahtlema. Sinu alateadvus tunneb, et oled ohuolukorras, ning püüab sind võimalikult ruttu tagasi kindlakskujunenud mugavustsooni „ohutusse“ tuua.
Mõtiskluskoht: Mugavustsoonist välja astumine
Mis asju tahaksid sa proovida, aga ei tee seda, sest see tähendaks mugavustsoonist välja astumist?
Harjumuse jõud
Selleks et mõista, kui tugevalt püsib sinu vana teguviis paigal, teeme ühe katse. Loe läbi järgnev juhend, pane raamat ära ja proovi järele.
Esiteks rista käed, nagu seda tavaliselt teed, ning pane tähele, milline käsi on pealpool. Oled sa vasaku- või paremakäeline? Seejärel too käed ruttu alla, anna laks vastu oma reisi ja rista käed teistpidi. Vaata, kas sul on tõesti teine käsi peal, ning pane tähele, kuidas see sulle tundub.
Kuidas õnnestus? Oli lihtne? Oli mugav?
Sama harjutust gruppides tehes jaguneb see tavaliselt pooleks, kumb käsi on peal. Kusjuures ei paista olevat seost sellega, kumma käelised nad on. See on lihtsalt harjumus. Kui see oli su jaoks lihtne, siis palju õnne. Kui see aga tundus keeruline, kuulud enamuse hulka. Enamiku inimeste jaoks on käte teistpidi ristamine raske, tundub ebaloomulik ja isegi „vale“. Nii on see enamiku harjumuste muutmisel. Esimene takistus ongi varasemalt välja kujunenud viisi domineerimine. Teine takistus on uue viisi algselt võõras tunne.
Mis sa arvad, mis tunne oleks, kui otsustaksid terve järgmise kuu vältel teadlikult käsi teistpidi ristata?
Tõenäoliselt tunduks see küllalt mugavana ja oleks kujunenud uueks harjumuseks.
Nii on see mitmete harjumuste ja uskumustsüklitega. Kui sa teadlikult ja pidevalt harjutad uut viisi, siis see võib positiivse harjumusena kinnistuda. Aga esmalt pead olema valmis kogema lühiajalist ebamugavust.
ISIKLIK JUHTUM – HARJUMUSE MUUTMINE
Mul oli kolmekümnenda eluaastani tugevalt susisev kõne. Senini olin oma esinemistöös vältinud hääle kasutamist ning piirdusin pigem liikuvate etteastetega. Tegin sel hetkel otsuse muutuda ning hakkasin käima kõneterapeudi juures, kes näitas mulle, kuidas ilma susinata rääkida. Ta julgustas mind lühiajaliselt kannatama ebamugavust, kuni keele uus asend uue positiivse harjumusena kinnistus.
Mõtiskluskoht: Lühiajaline ebamugavus
Kas sul tuleb pähe mõni positiivne harjumus, mida tahaksid kinnistada?
Kas sa oleksid nõus kannatama veidi lühiajalist ebamugavust?
Endale vastutöötamine
Inimesed kipuvad liialt vaevlema ja püüdma end maha suruda, kui mõtlevad vastupanust muutuse suhtes kui sisemisest sabotöörist või nõrkuse märgist. See on tõsiselt raske töö, eriti kuna selle mustriga heitlemine annab sellele rohkem energiat! Kui sa suudad aru saada, et selle vastupanu varjatud eesmärk on sinu heaolu (olgugi et valesti mõistetav), jääb muutus küll väljakutseks, aga saad välja mõelda loomingulisi viise, kuidas oma alateadvusega koostööd teha.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Duncan Coppocki raamatust „Avasta oma mina jõud“.
