Me oleme loonud keeruka üha rohkem loomi tootva süsteemi, mis kasutab üha rohkem meie loodusvarasid, jättes endast samal ajal maha massiivsel hulgal jäätmeid, reostust ning kahjustavaid kliimamuutusi.
Keeruline on arendada paremat arusaama konkreetsest teemast, kui selle teemaga seotud sõnakasutuses valitseb juba ette segadus ja ebatäpsus. Toiduvalikutega kaasneb külluses vääraid konnotatsioone. Seda meeles pidades, alustagem mõningate terminite ja mõistete korrektsest defineerimisest.
Toit: see, mida tarbitakse, et püsida elus.
Taimed ja loomad ei ole “toit”, kui sa just ei otsusta neid süüa. Taimed on klorofülli sisaldavate rakkudega elusstruktuurid, mis on võimelised võtma õhust süsihappegaasi ja vastukaaluks tootma hapnikku. Taimedel ei ole verd, organeid, aju ega närvisüsteemi. Loomad on elusorganismid, kelle kõigi rakkude ja kudedega on seotud küllastunud rasv ja kolesterool. Kõigil loomadel on veri, organid, aju ja närvisüsteem, tunded ja emotsioonid.
Loomad on tegelikult loomad – mitte liha
“Liha” on mõiste, mille inimesed on loonud ja kasutusele võtnud selleks, et ähmastada, mida nad tegelikkuses otsustavad suhu pista. Loomad (lehmad, sead, lambad, kalad, linnud, nagu näiteks kanad ja kalkunid jne) ei ole ka valgud. Jällegi, loomad on loomad. Valk on aga toitaine, mida leidub paljudes elusolendites, kaasa arvatud taimedes, isegi näiteks lehtsalatis. Rasvad ja süsivesikud on samuti toitained. Mõnedes söögiks kasutatavate loomade kehaosades on rohkem rasva kui valku, kuid sellegipoolest pole ma iial kuulnud ühtegi inimest liha süües ütlevat: “Ma vajan oma päevast rasvakogust”. Keha ei vaja igat tüüpi ega igal kujul valke, rasvu ja süsivesikuid, samuti ei ole kõik need meile tervislikud. Kõik asendamatud (“asendamatu” tähendab, et nad on eluspüsimiseks hädavajalikud ning meie keha neid ise toota ei suuda) valgud (ja aminohapped), rasvad ja süsivesikud saab kätte taimedest.
Kõik loomad ja loomsed produktid, mida süüakse, sisaldavad palju mittevajalikke ja tegelikult ebatervislikke aineid, nagu näiteks kolesterooli, küllastunud rasvu, suurel hulgal metioniini (väävlit) sisaldavaid valke, polüaromaatsed süsivesinikke (PAH), heterotsüklilisi amiine, hormoone ning mõndasid pestitsiide, herbitsiide ja raskemetalle. Lisaks sellele ei sisalda toiduks kasutatavad loomad ja loomsed produktid kiudaineid, piisavas koguses vitamiine ega fütotoitaineid, mis tugevdavad meie immuunsüsteemi ja muid süsteeme. Taimed sisaldavad aga sadu selliseid väga olulisi aineid. Kuigi mõned uurijad on suurt osa sellest infot teadnud juba vähemalt viimased viiskümmend aastat, on organisatsioonid, nagu Ameerika Dietoloogia Assotsiatsioon (American Dietetic Association), Ameeria Vähiliit (American Cancer Society) ja teised, alles nüüd samuti hakanud neid fakte toetama.
Kuidas see on seotud globaalse ressursside ammendumisega?
Nii Ameerika Ühendriigid kui ka teised arenenud riigid on sõltuvuses mittevajalikust ja ebatervislikust loomsest toidust. Me kasvatame, toidame, joodame, tapame ning sööme ühiselt üle 70 miljardi looma igal aastal.
Veelkord: 70 miljardit, mis on kümme korda suurem, kui kogu maakera elanike arv. Niimoodi tehes kasutavad ja ammendavad need loomad meie taastuvaid ja taastumatuid varasid – nad kasutavad toitu, vett, maad, õhku, fossiilkütuseid ja teisi energiaallikaid, mida saaks ja peaks kasutama meie enda jaoks.
Me oleme loonud keeruka üha rohkem ja rohkem loomi tootva süsteemi, mis kasutab üha rohkem ja rohkem meie loodusvarasid, jättes endast samal ajal maha massiivsel hulgal jäätmeid, reostust ning kahjustavaid kliimamuutusi. Ja see kordub aastast aastasse ärevust tekitava mahu ja intensiivsusega – järgmise kümne aasta jooksul suureneb liha ja piima tootmine eeldatavalt kaks korda ning kala tootmine veelgi rohkem. Süsteem on muutunud keeruliseks, sest on nüüd tihedalt läbi põimunud meie kultuuri, poliitika ja majandusega ning tõe mahasurumisega selle mõjust meie planeedile.
Alljärgnevalt on ära toodud ainult mõned paljudest faktidest ja arvudest globaalsete ressursside ammendumise kohta:
- Globaalne soojenemine (“kliimamuutused”) on põhjustatud mitte üksipäini süsinikdioksiidii, vaid nii metaani, lämmastikoksiidi kui ka süsinikdioksiidi tootmisest.
- Globaalne soojenemine on põhjustatud ka hapniku ja süsihappegaasi taset reguleerivate puude ning taimestiku hävitamisest.
- Globaalne soojenemine on vaid väike osa globaalsest ressursside ammendumisest.
- Metaani globaalse soojendamise potentsiaal on 23 korda võimsam ning lämmastikoksiidi oma 310 korda võimsam kui süsihappegaasil.
- 40% inimtekkelisest metaanist ja 65% inimtekkelisest lämmastikoksiidist pärineb loomakasvatusest.
- Vihmametsad, meie planeedi kopsud, toodavad üle 20% Maa hapnikust.
- Vihmametsad võtavad meie atmosfäärist miljoneid tonne CO2 ning ladustavad neid maapinnas.
- 70% meie vihmametsadest on maha raiutud ja põletatud selleks, et kasvatada põllumajandusloomi.
- 55% meie puhtast veest antakse põllumajandusloomadele.
- Üle 70% Ameerika Ühendriikide teraviljast söödetakse põllumajandusloomadele.
- 1 kg aedviljade, puuviljade, sojaubade või teraviljade tootmiseks kulub 80-160 liitrit vett.
- 1 kg loomaliha tootmiseks kulub üle 41 000 liitri vett.
- Kilo aedvilju, puuvilju, sojaubasid või teravilju on tervislikumad kui kilo liha.
- Ameerika Ühendriikides toodavad igal sekundil kanad, kalkunid, sead, lambad, kitsed ja lehmad, keda kasvatatakse ja tapetakse meile toiduks, ligi 40 300 kilo väljaheiteid.
- Pool hektarit maad, kus kasvatatakse köögivilju, teravilju ja/või kaunvilju, toodab kümme kuni viisteist korda rohkem valku kui siis, kui seda kasutataks liha tootmiseks.
- Üle 30% kasutuskõlblikust pinnast maakeral on kariloomade kasutuses.
- Üle 80% Ameerika Ühendriikide põllumaast kasutatakse kariloomade jaoks.
- Kuus miljonit last sureb sel aastal nälga.
- 1,1 miljardit inimest maailmas on alatoitunud või kannatab nälja käes.
See info tundub küllaltki rabav ainult seetõttu, et mitmetel põhjustel oleme me olnud “mugavalt teadmatuses”.
Taimetoidu kireva maailmaga saab tutvuda juba sel laupäeval, 5. novembril Tallinna Kultuurikatlas, kus toimub järjekorras kuues Taimetoidumess. Muuhulgas esitletakse Taimetoidumessil populaarset dokumentaalfilmi “Cowspiracy”, millele on õla alla pannud ka Leonardo diCaprio.
Taimetoidumessi korraldavad MTÜ Eesti Vegan Selts, MTÜ loomade eestkoste organisatsioon Loomus, MTÜ Loomade Nimel ja Kultuurikatel.
Uuri lisa:
Katkend pärineb dr Richard A. Oppenlanderi raamatust “Mugavalt teadmatuses”
Tõlkis: Ireene Viktor
