Kui keha kannatab, siis tahab ta öelda, et oled jõudnud oma füüsilise, mentaalse ja emotsionaalse taluvuse kriitilise piirini ning käes on aeg vabaneda kahjulikest hoiakutest ja uskumustest.
Võib juhtuda, et ühel hetkel hakkab su keha sinuga rääkima haiguste ja tervisehädade keeles. Ta ootab, et sa midagi teadvustaksid ja muudaksid oma mõtte- ja tegutsemisviisi. Mõistmaks valikute tegemise alateadlikke motiive, on hea uurida lapsepõlvest kaasa saadud hoiakute ja uskumuste pagasit.
Vanemate hoiakud
Holistilises teraapias vaadeldakse inimest kui tervikut, võrdselt olulised on nii keha, tunded, intellekt kui ka hing. Nende kõigi seotust ja koostoimet kirjeldab 49aastase Aleksi lugu. Viimased kaks aastat on Aleksit vaevanud südame rütmihäired ja kõrge vererõhk, ravimid ei ole aidanud. Aleks on 15 aastat juhtinud oma firmat, tal on 25aastasest abielust kolm last. Teraapia käigus selgus, et Aleksil on ka unehäired ja ta ei suuda meenutada, millal viimati üle kahe päeva puhkas. Võib-olla oli see seitse aastat tagasi? Selgus, et ka suhe naisega on stressitekitav, kuna seksinud pole nad viimased paar aastat ja Aleksi sõnul “tuuseldab naine liiga palju ringi”.
Oma üllatuseks avastas Aleks, et tegelikult on ta väga väsinud. Otsides põhjusi, miks ta ei puhka, leidis ta lapsepõlvest pärit uskumuse: “Kogu aeg on vaja tööd teha, õige mees ei puhka!” Tema vanemad olid kogu aeg tööl ja nemad noorema vennaga palju üksinda. Lastel oli kohustusi üksjagu: peenraid rohida, loomadele heinu vedada, puid lõhkuda. Oma mälestustes tegi Aleks juba üsna noorelt täismehe töid, aga kiituse asemel leidsid vanemad, et mõndagi oleks pidanud hoopis teisiti tegema, Aleks ei saa mitte millegagi korralikult hakkama, arvasid nad.
Veel tõdes Aleks, et naise ringituuseldamine häirib teda sellepärast, et naine raiskab raha tema arvates mõttetute asjade peale. Ja siis saabus puänt: Aleks leidis, et raha on alati vähe! Kuigi ta võis ennast miljonäriks pidada, tegeles ta päevast päeva sellega, et ometi kord tekiks tunne, et raha on piisavalt!
Tervendavad uskumused
Aleksi tervenemine sai alguse uue uskumuse tekitamisest: raha on piisavalt. Järgmise sammuna otsustas ta abikaasale midagi ilusat kinkida ja siis kahekesi puhkama sõita. Enne puhkusele sõitu käis ta ka oma raviarsti juures. Muhedalt meenutas ta, kuidas arst mõõtis tema vererõhku kolm korda ja siis konstateeris mõtlikult, et “madalavõitu on”.
Peale Aleksi kirjeldatud uskumuste – mida tuleb ette uskumatult sageli – võib lapsepõlvekodus olla õhus mõtteid: “Sa pole piisavalt andekas”, “Sa oled hädavares ja memmekas”. Neid ei öeldagi otse välja, kuid oma reageeringutes ja suhtumistes justkui kordaksid kodused ning isegi koduseinad seda kõike ikka ja jälle. Lapsed, kes arenedes imevad endasse infot oma keskkonnast, võtavad vanemate ja teiste lähedaste hoiakud ja mõttemallid üle automaatselt ning vastu vaidlemata.
36aastane Sille on suures ettevõttes oma valdkonna juht. Teraapiasse pöördudes kaebas ta peavalusid, arst oli tal hiljuti diagnoosinud kaelaradikuliidi. Veidi aja pärast ütles Sille, et tegelikult tahaks ta oma ellu meest ja lapsi, kuid kahtleb, kas sobiva hariduse, positsiooni ja sissetulekuga meest Eestimaal on. Tema senistest kooseludest kõige pikem kestis poolteist aastat. Mees oli töötu ja kolis üsna ruttu naise korterisse. Sille lõpetas suhte, kui mees teda ühe sõneluse käigus lõi. Naine polnud küll päris kindel, kas suhte lõpetamine oli õige tegu.
Juba üsna varajasest lapsepõlvest alates on Sille pidanud ise hakkama saama. Kaugsõiduautojuhist isa oli palju kodust ära. Ema töötas kahel kohal ja Sille mäletab teda väsinu ja tülpinuna. Tüdruk tegi kõik endast oleneva, et ema aidata ja olla väga tubli. Seda on ta siiamaani, vastutuse võtmine ja juhtimine pole tema jaoks mingi probleem. Juhi ja perekonnapea rollis on Sille olnud ka kõigis oma senistes suhetes. Selgus, et tema uskumuste süsteemis seisab kindlalt: “Ma pean ise hakkama saama” ja “Mehi ei tohi usaldada”. Peale selle Sille lihtsalt ei oska lõdvestuda, rääkimata abi küsimisest ja selle vastuvõtmisest.
Teraapias kogetu aitas naisel mõista, et tal on suuri raskusi inimeste usaldamisega. Ta sai aru, et usaldamine võib olla tema enda valik, ja seda ta nüüd oma sõnul harjutab, tehes ärevust tekitavates situatsioonides ikka ja jälle valiku usalduse kasuks. Lisaks usaldamisele otsustas Sille ka hakata elama rohkem naisena kui juhina. Tema jaoks tähendab see juhtimise asemel mittejuhtimist.
Emotsioon jätab kehasse jälje
Kannatades tahab keha öelda, et füüsilise, mentaalse ja emotsionaalse taluvuse piir on käes ning nüüd tuleks vabaneda oma kahjulikest hoiakutest ja uskumustest. Su keha mäletab nii eriti õnnelike kui ka väga ebameeldivate sündmustega kaasnevaid tundeid ja seisundeid.
Ajuskaneeringute abil on tõestatud, et tugeva emotsionaalse laenguga sündmuste läbielamine jätab jälje nii inimese ajusse kui ka kehasse. Samamoodi on tõestatud, et emotsionaalse trauma ja tunnetega tegelemine võib need jäljed kaotada.
Sümptomi kõrvaldamine ilma selle süvapõhjust välja selgitamata on aga sama, mis lennukikabiini signaaltabloolt punase vilkuva lambikese kõrvaldamine. Häiresignaal kaob, aga ilmub taas märksa tõsisemate tagajärgedega. Külmetushaigus võib olla keha märguanne: võta tempo maha ja puhka veidi! Kui ravimite toel kolm-neli sellist “kerget” haigust püstijalu üle elada, võib järgmine signaal olla juba tõsisem tervisehäire.
Üllatavalt suure mõjuga on see, kuidas suhtume oma kehasse ja milliste mõtetega teda kostitame. Kujutle, et saadad kellegi suhtes pidevalt sõnumeid, et ta on ühest kohast liiga paks ja teisest liiga kõhn – ehk mitte just täiuslik. Lisaks sunnid teda raskeid rauast asju liigutama ega anna talle seda, mida ta eriti armastab: olgu see siis jäätis, liha või õhtusöök.
Lähedase inimesega me vist nii ei käituks – aga omaenda kehaga? Halvustavad ja negatiivsed mõtted oma kehast võivad kõigutada eneseusku, viia depressiooni ja suure tõenäosusega hoiavad elust eemal õnnelikud juhused, toredad inimesed ja hingerahu.
Teadlased on avastanud, et kui oma kehast paremini mõtlema hakata, tugevneb immuunsüsteem ning suureneb dieedi ja harjutuste mõju kaalu alandamisele. Kaasa aitavad stressi vähendamine, tunnetega tegelemine, oma keha eest armastusega hoolitsemine.
Endaga sõbraks
Et keha vormimine dieedi ja treeningutega ei muutuks keha piinamiseks, on oluline teha seda hoolivalt ja armastusega. Heaks näiteks on Margiti lugu. 32aastane magistrikraadiga naine näeb välja nagu mannekeen, ta on kuus aastat osalenud ratta-, jooksu- ja suusamaratonidel. Teda vaevasid aga seedehäired, kõhuvalud ja paanikahood. Margit polnud rahul ei oma keha ega saavutustega: ta tahtis kaalu 3–4 kilo võrra vähendada, rohkem trenni teha ja hoolimata kõhuvaludest parandada oma tulemusi võistlustel. Margit pidas ennast paksuks, kohmakaks ja saamatuks.
Nii kaua kui ta mäletab, on tema ema olnud üliemotsionaalne, ja lapsepõlvest meenutab Margit ema pidevat kriitikat ja rahulolematust. Hämmastav on, kuidas praegu, täiskasvanuna, suhtub ta endasse täpselt samamoodi. Ta püüab jätkuvalt täita oma ema ootusi, teda rõõmustada ja ometi kord tunnustust välja teenida. Teismeeast alates on ta kimpus olnud toitumishäiretega. Nii söögitegemine kui ka söömine on seotud tema jaoks stressi ja paanikaga. Margit avastas, et ta ei oska ei toitu ega ka midagi muud nautida.
Margiti tervenemise tee on oma kehaga sõbraks saamine, teda armastama ja armastavalt toitma õppimine. Esialgu loobus Margit treeningutest täiesti, aga veidi aja pärast tegi ta valiku sporti nautida, mitte pidevalt keskenduda tulemuste parandamisele. Nüüd viib ta oma ilusa keha liikumisest rõõmu tundma ja kasutab treeninguid meditatsioonina.
Terapeudina töötades on mul olnud rõõm olla tunnistajaks paljude inimeste tervenemisele. Olen avastanud, et mis tahes haigus võib saabuda inimese ellu kui kingitus ja võimalus taastada hingelist tasakaalu. Parim füüsiliste hädade profülaktika on hingelise tasakaalu hoidmine ja oma tõekspidamiste pagasi tundmine. Kui teed valikuid, kuulates oma südame häält – hoolimata hirmudest ja kahtlustest –, saabub suure tõenäosusega su ellu rahulolu ja edu.
Juhi oma teadvust
Psühholoog Charles T. Tarti peetakse üheks maailma parimaks eksperdiks teadvuse seisundite alal. Ta pakub iidse teadliku ärksuse (mindfulness) seisundi harjutamiseks järgmisi tehnikaid:
· Tee päeva jooksul regulaarselt pause, mis võimaldavad sul vaikselt keskenduda ja saada teadlikuks kõigest, mis sinu sees ja ümber toimub.
· Iga kord, kui sa oma igapäevase tegevuse ajal tunned, et keskendumine hakkab hajuma, siis tunneta oma hingamist – see annab sulle pidepunkti.
· Kasuta teadlikkust ka kõige maisemate ja tavalisemate tegevuste juures, nagu hambapesu või habemeajamine, kõndimine või autoga sõitmine. Teadvusta kõiki selle kogemuse osaks olevaid lõhnu, tekstuure, värve ja aistinguid.
· Õpi oma partnerit, lapsi, lemmikloomi, sõpru ja kolleege tõeliselt vaatama. Jälgi hoolikalt iga nende tegevust – hinnanguid andmata.
· Ole ärgas ka siis, kui sul on äärmiselt kiire või mõne töö tähtaeg kohe-kohe saabumas. Jälgi, mis tunne on kiirustada või tunnetada kuklas “püstolitoru” ja mis sinuga sel ajal juhtub. Kuidas see sinu tasakaalu mõjutab? Vaatle iseennast selles olukorras. Kas sa suudad intensiivse töötegemise ajal oma kehasse jääda?
· Ära mõtle pidevalt oma probleemidele ega püüa neile lahendusi välja mõelda. Tegele lihtsalt jooksvalt kõigi küsimustega, mis iga päev sinu ette kerkivad.
· Püüa mitte kunagi tormata. Kui sa siiski pead seda tegema, siis torma olevikus. Tunneta, kuidas on tormata.
Mis on holistiline teraapia?
Psühhoteraapia suundi on maailmas väga palju. Mõned terapeudid peavad kõige olulisemaks inimese mõtlemise muutmist, mõned panevad pearõhu tunnete väljaelamisele. Holistilise lähenemise puhul lähtutakse inimese olemuse terviklikkusest ja nii ei keskenduta psühhoteraapia käigus mitte ainult mõtetele ja tunnetele, vaid ka füüsilisele kehale ning erinevalt enamikust psühhoteraapia suundadest on holistilise terapeudi jaoks väga tähtsal kohal inimese hing ja vaim.
Holistilise teraapia seansi ajast umbes kolmandiku terapeut ja klient vestlevad, kaks kolmandikku ajast lebab klient suletud silmadega diivanil ja keskendub oma sisemaailmale. Järk-järgult mõnusalt lõõgastudes jõuab klient une-eelsesse meditatiivsesse seisundisse, ent vestlus terapeudiga jätkub.
Muutunud teadvuse seisundis tajub inimene iseennast, oma keha ja sisemaailma hoopis teistmoodi. Aju töötab teisiti, alateadvusele on vabam juurdepääs ja lihtsam on oma harjumuspäraseid “programme” avastada, mõista ning muuta.
Autor: holistiline terapeut Katariina Martens
Allikas: www.holistika.ee
