„Teeme nii, et igaüks ütleb, millest ta unistab,“ pakub Anna. Istume teisel jõulupühal, 25. detsembril, Viljandis ümber laua. Annale meeldib esitada väikseid väljakutseid, kui sööki on juba heamaitstud ja jooki nauditud. Kui juba oleme kokku tulnud, siis võiksime osa saada üksteise mõtetest, mis huupi jutuvada ajades ei avane. Selline jagamine on meis tekitanud ühisosa.
Katkend Heidit Kaio raamatust „Lahutus“
Wend on esimene: „Ma tahan olla rohkem üksi.“
Esialgu kõik vakatavad, siis hakkavad läbisegi naerma. Wend on inimeste inimene. Iga peo kese ja tooniandja. Talle meeldib nii. Wend on ennast korduvalt pakkunud lehma lellepoja pulma kokaks. Tasuta. Nüüd aga tahab rohkem üksi olla?
Wend ägestub: „Tahan jah rohkem üksi olla! Olen mõelnud, et kõnniks üksi Austraaliale tiiru peale!“
Tõsi, olin tajunud tema soovi eemalduda – mitte ainult minust, vaid ka sõpradest. Selline eluetapp, kus võõrad või siis värsked tuttavad annavad enamat kui omad.
Wend on tavatsenud teinekord öelda kunagise menubändi Fix laulusõnadega:
Ja minu najal vaid seisab
see terve tsirkus koos.
Meil Wennaga oli mõni kuu tagasi kulmineerunud keskeakriisi-aasta koos otsusega siiski mitte lahku minna.
Kui jõuluõhtul on minu kord soovida, siis oma meelest kavaldan: „Soovin tutvuda täiskasvanuga, kellega koos reisida.“ Mu meelest oli kavalus öelda „tutvuda“, sest selleks, et Wennaga koos reisida, pidi meie suhtes toimuma muutus. Me pole mitte kunagi kahekesi reisinud, kui välja arvata mesinädalavahetuse kruiis Stockholmi kakskümmend aastat tagasi. Alati on mingi „bänd“ meie ümber olnud.
Anna soovib jõuluõhtul rohkem aega iseendale, tal on seljataga poolteist aastat koos beebiga.
Mart soovib nagu alati midagi suurelist: rahvaste sõprust, rahu maa peale.
Järgmisel hommikul on Wend mu peale solvunud: „Mis mõttes, et tahad tutvuda kellegagi? Sul olen ju mina!“
Mina ja Anna seisame kõrvuti. Naerusuiselt ja hoogsalt seletame Wennale: „Aga see võidki ju olla sina!“
***
Sõber Priit mõtlikult: „Mõtle enne, mida soovid. See võib täide minna.“
Olen sama märganud – soovid võivad täide minna, aga enamasti mängib saatus vingerpussi. Soov läheb täide, ent nurga alt, mida sa oodatagi ei osanud.
Sõber Aivar rääkis, kuidas üks naine unistas, et soovib olla armastatud… ja sai endale koera.
Vaata Heidit Kaio raamatu „Vestlused Priiduga. Lahutus“ kohta lisa kirjastus Pilgrim kodulehelt.
