Me kõik oleme mingitel eluhetkedel kogenud stressi. Olgu põhjuseks töötähtaeg, perekonnatüli või oluline otsus - see tunne, mis raskendab hingamist ja paneb meid pingesse tõmbuma, näib vahel igavesti kestvat. Kui meie mõistus on stressist halvatud, siis ei võta me aega, et analüüsida, kuidas me ennast tunneme ning milline on meie tegelik stressitase. Sageli armastame kõnes oma stressi üle hinnata ning väita, nagu põhjustaks mõni olukord meile südameatakki või paanikahoogu. Kuid millisel juhul võib stress tegelikult paanikahooks muutuda, sellest kirjutab Telegram.ee.
Stanfordi ülikooli psühhiaatria ja käitumisteaduse professor leiab, et kuigi stressi ja ärevuse vaheline piir on sageli hägune, on need siiski kaks selgelt erinevat asja ning erinev on ka see, mis neid põhjustab ja kuidas need keha mõjutavad.Füüsilised sümptomid samad, põhjus erinevStressi ja ärevuse mitmed füüsilised sümptomid on samad. Need kiirendavad südametööd ja hingamist ning põhjustavad lihaspingeid. Kui ärevushoost saab paanikahoog, siis sümptomid süvenevad ning tekivad lisaks ka külmavärinad, peavalud, kuumahood ja valud rinnapiirkonnas.Kuigi stressi ja ärevuse füüsilised sümptomid on samad, on nende põhjus erinev.
