Mis on tegelikult Sinu elu mõte?

Me sünnime siia sellele planeedile, kindlasse ajaruumi koordinaati, väga hoolikalt valitud ajastusse ja asukohta ning väga hoolikalt valitud vanemate lasteks. Me tulime siia kuskilt ja läheme siit edasi kuhugi. Aga kust me siis tulime ja kuhu edasi me siit lähme?

“Kaks kõige olulisemat päeva Sinu elus on päev mil sa siia sündisid ja päev kui sa saad teada miks.” – Mark Twain

Ma ei arva, et me peame kõike täpselt ja detailselt teadma ja tõenäoliselt see puht energeetiliselt ja füüsiliselt ei saa olema ka võimalik, kuid ma arvan, et on ülimalt oluline mõista enda olulisust ja tõelist missiooni siin planeedil. Me ei pea kohe mõistma kogu loome elu kontseptsiooni ja selle kõige suuremat mõtet, piisab alguses sellest, kui me hakkame mõistma praeguse kehastuse mõtet.

Minu jaoks on elu mõte hakata taas-mäletama ja üles leidma enda seest see tõeline Autentne Igavikuline Mina. Püüan ennast taas-joondada loomuliku olemuse peale tervendades oma mõttemustreid ja käitumismustreid, viies tasakaalu kogu oma tervikliku biokeemia ja bio-spirituaalse anatoomia. Lisaks mäletamisele hakata ka taas-teadma neid kaua aega varjus ja saladuses hoitud iidseid kosmilisi teadmisi, mis on algselt olnud meie kõigi sünniõigus.

Meil kõigil on kindlad ülesanded, missioonid ja sünnieelsed kokkulepped siin elus, mida oleme siia planeedile tegelikult tegema tulnud. Olenemata sellest, kes on su vanemad oma staatuse poolest, olenemata sellest, millised on olnud nende hobid ja tööalased või elu eesmärgid, olenemata sellest kui teadlikud või mitteteadlikud on Sinu vanemad, olenemata sellest, millised on nende traditsioonid ja uskumused ning kuidas nad on kujundanud oma maailmavaadet, pead Sa mõistma ja teadma midagi ääretult olulist – Sa oled inimkehasse sündinud kindla kosmilise rassi liige või esindaja, hoides enda sees tohutul hulgal teadmisi ja spirituaalset loomulikku potentsiaali.

Kas Sa oled valmis teada saama, mis on sinu tõeline anne, mida rakendada siin planeedil? Kas Sa oled valmis teada saama oma tõelisest siia sündimise eesmärgist? Meil tuleb mõista, et inimene ei ole kosmiline rass. Inimene tuleb sõnast Human – Humanoid. Humanoidne olend on ükskõik kes, kelle figuuris on esindatud kaks kätt, kaks jalga, keha ja pea, silmad, kõrvad, nina. Võib vabalt öelda, et sellise figuuriga kosmilisi rasse kosmoses on miljardeid. Inimese algupärane prototüüp, kellest on väga vähe alles jäänud kandis nime Turaneesiam, kes elas 560 miljonit aastat tagasi. Umbes paarkümmend tuhat erinevat kosmilist rassi on kehastunud hetkel planeet Maale. Seega ei ole vaja otsida tulnukaid kuskilt UFO-de seest, kaugelt tähtedelt, maa sisemustest või astraaltasanditelt, vaid vaadake rohkem ümberringi, kus näete sarnase kostüümiga “inimesi”. On ka väga palju mitteloomulikke anorgaanilisi rasse kehestanud inimesteks, kes harrastavad maailmavalitsemist, kuid selle postituse juures me sellel teemal praegu pikemalt ei peatu.

Me oleme kõik tulnud teatud kindlat liini pidi siia kehastusse, kandes vastavat DNA koodi ja sealseid sagedusi. Vahest tunneme omad joped ära, see oleks justkui selline sisemine äratundmine mõne inimese puhul. Need omad joped enamasti ei ole sinu lähedased inimesed, kuid võivad olla. Põhjus, miks sama rassi esindajad on üle maailma laiali jaotatud seisneb selles, et planeet vajab teatud DNA koode erinevates energeetilistes liinides, et saaks toimuda avardumine ja tervenemine planetaarselt. Planeedi seisukohalt ei ole mõtet sarnase koodiga inimesi lasta kehastuda ühte kohta kokku. Füüsiline välimus ei pruugi tähendada rasside seisukohalt midagi. Sarnase välimusega inimesed nagu näiteks ema ja laps võivad olla totaalselt erinevast rassist ja nii tihtipeale võibki olla.

Kui me hakkame mõistma kui suurt rolli meie kehastumine siia planeedile võib tegelikult mängida, siis tundub kõik see ühtepidi täiesti seosetu ja mõttetu, mida teeme igapäevaselt teadlikult ja alateadlikult. Teistpidi on alati kõigel seos, olenemata sellest, mida me teeme. Meil tuleb aru hakata saama sellest, et mitte midagi ei ole juhuslikku. Ükskõik mida me näeme ja kombime, ükskõik, kuhu me lähme reisima – kõige selle taga on suurem mõte ja seos, mida me teadliku meelega ei suuda hoomata. Inimese multi-dimensionaalse anatoomia seisukohalt on meil meeletul hulgal energeetilisi ühendusi planeet Maaga. Me oleme ühtepidi matemaatiliste koodide hoidjad ja edastajad. On kohti planeedil, kuhu me peame minema, et endast jätta maha vajalik jälg, mis võib muuta planeedi seisukohalt rohkem kui me ligilähedaseltki arvata oskame. Neid kohti me külastame nii ehk naa alateadlikult, kus tegelik põhjus on energeetiline töö. Väga palju inimesi planeedil teeb kõike seda nii sügavas koomas olles alateadlikult, et selle eluea jooksul ei pruugi ta teadlikult mõista mitte ühtegi sammu, mida ta tegelikult on tulnud siia astuma. Mida teadlikumaks me muutume ja mida teadlikumalt me tegutsema hakkame, seda kiiremini saame aidata üksteist planetaarselt ja seda kiiremini hakkame taas-mäletama ja taas-teadma iseennast ja kaua varjus olnud iidseid teadmisi, milleta elu elamine võibki tunduda suhtkoht mõttetu. Meie elu mõte on tegelikult kordades suurem, kui me teadlikult suudame selle eluea jooksul sellest aru saada.

Kas me peame kellekski saama? Kas on mõtet küsida koolieelselt lapselt, kelleks ta tahab saada, kui ta juba on keegi. Süsteem soovib, et me kellekski saaks, kes me tegelikult pole, kuna siis unustame me päris kindlasti ära selle, miks me siia üldse tulime ja kes me siis ikkagi oleme. Kui me saaks ühel päeval kõik teada, kes me oleme ja mõistaksime oma terviklikku potentsiaali, siis kas saaks eksisteerida edasi sellised nähtused nagu: sõda, hirm, võlg, nälg, viha, häbi, kadedus ja teadmatus? Muidugi mitte, sest me teaksime, kuidas enda eest seista, kuidas kasutada oma teadmisi ja energiat ning kuidas ühisteadvuse abiga luua midagi, mis vana struktuuri eksisteerimise koheselt lõpetaks.

“Kui ma olin viie aastane, ütles mu ema alati, et õnnelik olemine on elu võti. Kui ma läksin kooli, küsis õpetaja minult, et kelleks ma tahaksin saada, kui ma suureks kasvan? Ma kirjutasin üles “õnnelikuks”. Õpetaja ütles mulle, et ma ei saanud aru küsimusest. Ma ütlesin neile, et te ei ole aru saanud elu mõttest.” – John Lennon

Mina ega ka keegi teine ei saa öelda, mis on Sinu tegelik missioon ja elu mõte, selle teadmiseni saad jõuda ainult Sina ise. Mida ma aga saan öelda on see, et ükski poemüüja ei ole sündinud siia poemüüjaks, ükski politseinik ei ole sündinud siia politseinikuks, ükski taksojuht ei ole sündinud siia taksojuhiks, ükski pankur, poliitik, ajakirjanik või tippsportlane ei ole sündinud siia selleks, milleks arvab olevat tema ratsionaalne mõistus.

Need on selle kehastuse erinevad rollid ja meie praeguse elu ühed lahutamatud osad ja ametikohad, kuid olenemata sellest pole ühegi inimese missioon lüüa kassas läbi toiduaineid, püüda linnapealt kinni pätte, ajada suurel staadionil palli taga või teha tööd kontoriruumides. Me kõik oleme milleski paremad, milleski kehvemad, meil kõigil on sisimas peidus mingi omanäoline tõeline anne või oskus. Kas oleme elus piisavalt julged, et rakendada seda tõelist potentsiaali või kardame eksida, kardame läbi põruda, kardame oma arvamust avaldada, kardame oma elu teistega jagada või kardame iseenda sügavamasse sisemusse vaadata? Me võime töötada mõne aja kus iganes raha või ellujäämise nimel ja me kõik alustame kuskilt, kuid me ei saa võtta seda sellisena, et raske töö on elu lahutamatu ja justkui loomulik osa.

Kas ma tean, mis on meie kõigi ühine elu mõte? Jah ühtteist tean ja mida veel ei tea, olen valmis teada saama. Olenemata sellest, mida Teie ratsionaalne mõistus sellest arvab, on elu mõte olnud ja jääb alati olema lisaks taas-mäletamisele nautimine ja õpetamine. Inglise keeles on sõna joy ja teachTeach with Joy! Isegi meie rakkude eesmärk on anda edasi informatsiooni ehk teadmisi järgmistele rakkudele, kus toimub pidev suhtlemine ja infovahetus. Ja nad teevad seda tantsides läbi rõõmu ja naudingu. Elu mõte on teadmiste jagamine. Me kõik oleme õpetajad ja samal ajal õpilased. Mida noorem oled, seda rohkem Sa õpetad ja mida vanemaks saad, seda rohkem Sa õpid ja kui vaja siis õpetad. Nii peaks see tegelikult olema. Elu eesmärk ei olu ju koguda teadmised ja jätta need enda teada, vaid õpetada edasi nii, et tulevased põlvkonnad oskaksid need teadmised edasi anda. Vanemal põlvkonnal tuleb aga arvestada alati sellega, et uue põlvkonna arusaamade ja teadmiste pealt võivad juurdunud paradigmad ühel päeval täielikult transformeeruda, esitades eelnevatele oletustele ja arvamustele tõsise väljakutse. Kosmiliselt intelligentne olend olenemata rassist peab seda mõistma ja mõistabki, kuid paraku, nagu sai mainitud on väga palju siia kehastunud mitteloomulike rassi esindajaid, kes teevad kõik selleks, et meid hoida teadmatuses ja, et kõik paradigmad ning anorgaanilised uskumused ja arusaamad kinnistuksid inimeste mõistusesse sajandeid. Hetkel on planeedil 180-ne kraadine väärarusaam sellest, mis on haridus ja mis on haritus, mis on teadmised ja mis on kokkuleppelised manipulatiivsed kinnistunud arusaamad infoväljas. “Õpetajad” ei jaga kahjuks teadmisi, vaid kokkuleppelisi kunstliku süsteemi siseseid ettekirjutisi, mida on aastaid ja aastaid järgi korrutatud, mis muudab “õpetajad” automaatselt korrutajateks, mitte teadlikeks õpetajateks. Koolisüsteemis on ka palju eluks vajalikke teadmisi, kuid kuskilt maalt tõmmatakse alla tugev joon, kust edasi enam ei minda, selle asemel hakatakse olemasolevat võtma juppideks lahti – tehes seda võimalikult keeruliselt. Planeedil on palju potentsiaalseid speakereid, kes ongi tulnud õpetaja koodiga. Mõned julgevad oma andega välja tulla, mõned veel mitte. Korrutajaks võib paberi järgi igaüks saada, kellel on vähegi parem mälu, kuid kas see teeb temast kosmilise speakeri?

Küsimus ei ole selles, kas me oleme oma elus edukad või vähem edukad, kas me oleme haritud või harimatud, kas me oleme pankurid või koristajad, küsimus on selles, miks ma midagi teen? Ehk siis küsiksin ma iseendalt, miks ma teen seda, mida ma teen? Kas ma naudin oma tööd ehk saan öelda – I live my life with joy. Ükskõik, mis teise ameti puhul küsiksin ma iseendalt, et miks ma teen seda, mida ma teen? Kas raha pärast teen, et toit lauale saada ja arved ära maksta või on see ametikoht minule kõige hingelähedasem. Kui see ei ole hingelähedane ja me ei tee oma tööd rõõmu ja naudinguga, siis varem või hiljem hakkab see meid lõhkuma. Jõuame selleni, et mis siis on Sinu elu eesmärk? Nagu sai öeldud, seda tead ainult Sina. Ma võin aidata ainult nii palju, et see ei ole seotud sinu ametikohaga. Elu mõte on lisaks taas-mäletamisele, taas-teadmisele, nautimisele ja õpetamisele loomulikult ka uue elu andmine, et edasi loomine saaks loomulikul moel jätkuda.

“Sinu elul on suur mõte, Sinu lugu on tähtis, Sinu unistused on määrava tähtsusega, Sinu arvamus on oluline, Sa oled sündinud siia tegema suuri tegusid.” – unknown

Autor: Andero Pebre

Allikas: Innercreation.net

Loe lisaks: Napoleon Hill, Joseph Murphy, Dale Carnegie “Kolme meistri edu saladused”, kirjastus Pilgrim

Seotud