USA Bostoni ülikooli teadlane Remi Trudel ja Jennifer Argo Kanada Alberta ülikoolist lasid läbi uurida oma töökaaslaste kabinettide prügikastid ja õppehoonete vanapaberikonteinerid.
Tuli välja, et paberitükid, mis olid enam-vähem A4-mõõdus, suunati enamasti taaskasutusse, Väiksemad paberiribad lendasid tavaprügikasti. Võis arvata, et need tunduvad inimestele lihtsalt kasutud.
Oletuse testimiseks lasid korraldasid uurijad katse, kus vabatahtlikud inimesed pidid enda teada katsetama kääride teravust ja kasutamismugavust. Selleks lõikasid nad paberit eri suurustes tükkideks. Pärast katse lõppu paluti neil enda järelt koristada ja paber ära sorteerida.
Prügikastide sisu uurimisel selgus, et vanapaberikonteinerisse sattus paber, mis sarnanes suuruselt A4-formaadile. Pooleks lõigatud printeripaberi leht ja sellest veel väiksemad tükid visati enamasti tavaprügisse.
Järgmises katseseerias palus Trudel inimestel enne paberi sorteerimist nimetada erinevaid viise, kuidas saaks kasutada pisikesi paberitükikesi. Sellise arutluse järel hakkasid katsealused rohkem väikesi paberitükke panema vanapaberikonteinerisse.
Seega hindab keskmine inimene paberi väärtust suuruse järgi, kuigi sel pole vanapaberi puhul mingit tähtsust.
Suurus ja kuju peeti oluliseks ka siis, kui katsealuse sorteerisid tagatisrahata joogipurke. Tavatult väikesed ja mõlkis purgid visati mitte taarakonteinerisse vaid üldprügi hulka.
Taaskasutusse liikumiseks peab ese olema normaalsuuruses ja enam-vähem heas korras. Kui asjad on katki, liigitab meie aju need automaatselt prügiks.
Kõike seda peab meeles pidama, kui soovitakse, et inimesed suunaksid rohkem jäätmeid taaskasutusse. Pakkematerjalid ja toidupakendid on enamiku inimeste jaoks lihtsalt kasutu rämps ja visatakse seetõttu kergesti minema.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Consumer Research.
Autor: Piret Pappel
Allikas: www.novaator.ee
