“Teame ju kõik seda tunnet – elu on ülekohtune, mulle tehakse liiga. Ohvrienergia võib peale tulla, kui mind on valesti mõistetud. Või kui keegi on mind alt vedanud, hüljanud või reetnud ning mul on tunne, et elu on nii ebaõiglane. Või – elu ei vasta mu ootusele ja suur pettumus hiilib hinge. Igatahes, ohvrienergias olles hakkab endast hirmus kahju, nii lootusetult raske on ja ta tahaks kaevelda,” räägib “Peresaate” juht Katrin Saali Saul. Seekordses “Peresaates” võtame vaatluse alla – mis on ohvrienergia? Kuidas see meid mõjutab? Mida me teeme, kui oleme ohvrienergias? Mida tegemata jätame? Ja mida võiks teha, et sellest enesehaletsuse soost pääseda?
Vahet pole, mis inimesega juhtus, kas ta kaotas lähedase, reedeti ta usaldust või luhtusid ta plaanid. Ohvrienergias inimene tunneb end abitu, kurva või pahasena. Petetuna, õnnetuna ja lootusetuna. Ohvrienergias inimese tähelepanu fookus on sellel, mis on puudu, mitte sellel, mis tal on olemas. Sest sageli on tal reaalselt olemas päris palju, mis võiks teda õnnelikuks teha. Aga paraku pole see piisav. Tal on tunne, et asjad on halvasti ja enam paremaks ei lähe. Ta on sundseisus. Ta ei taha seda olukorda, mis tal on või ta ei taha seda teha, mida ta tegema peab.
Ohvrienergias inimene jääb kurbusesse ja enesehaletsusse kinni nagu sohu. Mingi tema unistus või nägemus pole täitunud.
Ohvrienergias inimene on klammerdunud mineviku külge, mõeldes pidevalt juhtunule. Ta mõtlemine meenutab pisut lehma mäletsemist – ta mälub ja mälub, seejärel seedib toimunut, öögib selle tagasi ja hakkab uuesti mäluma. Ta tunneb süüd, viha, häbi või kurbust juhtunu pärast ega lähe oma eluga edasi. Ta kaebleb ja süüdistab ka mitu aastat hiljem elu või mõnd elu saadikut (partnerit, sõpra, vanemaid, ülemust), kelle tõttu ta kannatab.
Ent ohvrienergias võib olla ka ilma erilisse õnnetusse sattumata. Näiteks siis, kui elus on andmise ja saamise vahekord paigast ära. Nii võib ohvrina tunda end lapsevanem, kes jookseb kui orav rattas. Vihurina ümber oma telje pööreldes pühib ta tolmu, teeb süüa, peseb pesu, kantseldab lapsi, tõttab poodi. Samamoodi võib ohvrienergiat kogeda inimene, kes tunneb, et tema kanda on kogu materiaalne vastutus pere olme eest, arved kuhjuvad kuu algul ja ükskõik kui palju ta ka tööd ei teeks, puhkuse jaoks raha kõrvale panna ei õnnestu. Kõik teised aga ainult tarbivad!
Seekordses “Peresaates” võtame vaatluse alla – mis on ohvrienergia? Kuidas see meid mõjutab? Mida me teeme, kui oleme ohvrienergias? Mida tegemata jätame? Ja mida võiks teha, et sellest enesehaletsuse soost pääseda?
Autor: Katrin Saali Saul
Allikas: Katrin Saali Saul jätkab saates peamiselt paarisuhete teemadega. Uue hooaja teemaderingis on truudus ja truudusetus, hingehaavad, valetamine, ohvrienergia, seksuaalsuse kujunemine, alkoholi mõju ajule ja suhetele, õed-vennad, ärevus ning see, miks on harjumusi nii raske muuta.
“Peresaate” uus hooaeg alustab täienenud koosseisus: lisaks pereterapeut Katrin Saali Saulile hakkab saadet juhtima ka ajakirja EMA peatoimetaja ja kolme lapse ema Merle Liivak, kes keskendub õnneliku lapsepõlve ja lapsevanemate uue aja väljakutsete teemadele.
Loe lisaks: Paarisuhte ABC: peamised kõrvalsuhete tüübid on aeglustaja ja kiirendaja ehk nagu piduri- ja gaasipedaal
Pereterapeut Katrin Saali Saul: truudusetus puudutab meist vähemalt iga neljandat
Kärgpere: lapse energeetilisi sidemeid bioloogiliste vanematega ei tohiks kunagi täiskasvanute egomängude pärast ohverdada
