On väga oluline võtta omaks ainult see osa infost, mis sinus tõesti „kaasa heliseb”. Sel viisil, kuulates alati omaenda südant, on vaimne teekond kergem, loomulikum, rõõmsam. Kõik õpivad, arenevad, avanevad ja igaühel on selleks võimalik valida just talle sobiv tee.
Paljud uue aja raamatud käsitlevad loomise lugu, igas kultuuris on oma loomisemüüt, paljus on need sarnased. Me oleme vaimsed olendid, kes kehastuvad, et kogeda elu füüsilises reaalsuses. Toon siinkohal ära Diana Cooper´i raamatus “Ülestõusmise valguses” toodud loomise käsitluse:
Looja on kõiketeadev, kõikvõimas, kõikjalolev, puhas Valgus ja Armastus. Looja (Allikas, Jumal) lõi 12 universumit ja saatis välja osakesi iseendast, miljardeid valgusesädemekesi e. monaade kõikide universumite kõikidesse dimensioonidesse, et kogeda oma loomingut ja seda tundma õppida. Jumaliku plaani kohaselt pidid need osakesed seejärel saadud kogemustega Jumalikku Algallikasse tagasipöörduma. Ka monaadidel oli vaja ülesande teostamiseks kogemusi juurde saada, igaüks saatis neist enesest välja 12 hinge e. Kõrgemat Mina. Hinged madaldasid oma võnkesagedust veelgi, saates enesest omakorda välja 12 hingefragmenti e. Isiksust, mis kujutavad endast meie füüsilist vormi. Mõned hinged pidid laskuma Maale, selles universumis asuvasse vaba tahte tsooni, et kogeda füüsilist reaalsust. Mõni 12-st hingeperekonna liikmest võib olla Maal, mõni Saturnil, teine Veenusel, mõni Plejaadidel, mõni võib puhata hingetasandil või olla kahe inkarnatsiooni vahelises olekus, aga kõik 12 on omavahel tihedalt seotud. Praegu võib Maal viibida mitu ühe hingeperekonna liiget ka samaaegselt, varem ei olnud see võimalik. Maale kehastumisega kaasnes päritolu unustamine, paljud saabusid siia ja jäid üha enam ja enam ainesse kinni, mõned inkarneerusid tuhandeid kordi, et vabaneda pimedusest.
Me oleme kõik Loojast välja voolanud, tema osakesed, lapsed ja ühtlasi ka tema ise. Maale kehastudes me aga unustasime oma jumaliku päritolu, jäime uskuma, et olemegi vaid füüsiline vorm, meeled ja emotsioonid. Uskumine oma piiratusse tekitas eraldatusetunde ja arusaamise, et Jumal on meist väljaspoolt. Meie ülesanne on aga jälle vabaneda piirangulisest mõtlemisest ja saada uuesti teadlikuks oma tegelikust jumalikust olemusest, oma Kõrgemast Minast ja Mina Olen Kohalolekust (monaadist). Ühenduse loomine oma Kõrgema Mina ja Mina Olen Kohalolekuga võimaldab meil täituda jumalikkusest ja elada oma elusid suuremas harmoonias, rõõmus, tõelises rahulolus. Kõrgem Mina ja Mina Olen Kohalolek ei sekku meie asjadesse seni, kuni me ise hakkame neist teadlikuks saamisele püüdlema. Me ise peame võtma vastu otsuse taasühineda oma sisemise Jumalaga, kes räägib meiega tavaliselt intuitsiooni ja tunnete keeles. Mina Olen Kohalolekuga sulandumine toimub pärast Kõrgema Minaga sulandumist ja toob kaasa täieliku enesest teadlikuks saamise – valgustumise.
Kõik on alati arenemises. Kord oli inimkond vormitu loov energia. Selle väljendus muutus „tahkeks” ja nüüd hakkame saama teadlikuks oma piiritust olemusest, meid ülalpidavast energiast ja oma loomuomasest loomisvõimest. Me loome mõtte abil. See, mida me loome, sõltub mõtte puhtusest, mõttega seotud teadvusest. Elamise käigus me õpime, saame rohkem teadlikuks oma Kõrgemast Minast ja Mina Olen Kohalolekust ja meist saavad selles elumängus kaasloojad. Oma Kõrgema Minaga sulandudes kutsume endasse oma Mina Olen Kohaloleku- monaadi, jumaliku sädeme. Sulandades oma teadvuse Mina Olen Kohalolekuga, muutume uuesti loomises, sest me ei tunne enam eraldatust, vaid ainult üksolekut.
Allikas: vaimnemaailm.ee