Tänaseks on tehtud arvukalt uuringuid, mis räägivad sellest, et ülekaalulised üldiselt ei söö rohkem kaloreid kui normaalse kehakaaluga inimesed. Sageli söövad nad hoopis vähem, püüdes pingutada kaalus maha võtta või vähemalt mitte juurde võtta.
Inimese kehasse on sisse ehitatud ellujäämismehhanism, mis hakkab toidupuuduse korral automaatselt tööle. Sama toimub siis, kui inimene sööb vähem kui ta soovib. Siis muutub ainevahetus ja keha siseneb kehakaalu säilitamiseks nn näljarežiimile. Juhul kui nälgimise abil õnnestub kehakaalu vähendada, hakkab keha koheselt kehakaalu taastama, niipea kui “näljakuur” on möödas. Tänaseks on kogunenud juba päris palju raporteid, kus dokumenteeritakse, et kaloripiirangutega dieedid annavad mittepüsivaid tulemusi.
Huvitavad on ka uuringud, mis kinnitavad, et treening üksi ei oma kehakaalule mingit efekti. Enamik inimeste jaoks oleks parimaks treeninguks kiirete ja kontsentreeritud jõusaalitreeningutele hoopis suhteliselt rahulik tegevus – tavaline füüsiline töö, jalgrattasõit, ujumine või jalutamine. Seeläbi võetakse suurem osa kütusest rasvaladudest, ka kõhult. Tugevamate treeningvormide, näiteks jooksmise puhul kasutab keha rohkem glükogeenivarusid. See võib põhjustada suurema insuliini tarbimise, suurema veresuhkru taseme languse ja suuremad näljasignaalid peale treeningut. Et tugevast treeningust kasu saada, on tähtis hoolikalt planeerida treeningujärgsed söögikorrad.
Huvitav on ka kehakaalu seos vaimse tervisega. Juhul, kui kehakaal on väga lühikese aja jooksul suurenenud, 5, 10 aga võib-olla isegi rohkem kilo, tuleks otsida põhjust hoopis vaimsest tasakaalutusest, sellest, mis sel perioodil inimese elus juhtus.
Loo autori praktikas on olnud üks naine, kes mõne kuuga võttis juurde 30 kilo! Mis tema elus toimus sel ajal? Ta kaotas lühikese ajaga kodu, mehe ja töö. On loomulik, et peale nii suuri üleelamisi reageerib ka keha.
Mõned uuringud näitavad, et selliste nn oma turvalise keskkonna ja oma lähedaste inimeste kaotamisega seotud läbielamised võivad panna reageerima neerukanalid, mis hakkavad nn vett kinni hoidma. Seega on sellistel juhtudel sageli tegemist hoopis üleliigse veega kehas. Seega tasub kiire kaalutõusu puhul hoopis uurima, et kas meie elus on olnud läbielamisi, mis on seotud oma inimeste või oma keskkonna kaotamisega? Lahendus emotsionaalsel tasandil võib suhteliselt ruttu kaasa tuua sagedase tualetiskäimise peale konflikti lahenemist – ja ka kehakaalu languse.
Loo autor on Kaia-Kaire Hunt, kasutatud on materjale väliskirjandusest
Loe lisaks: 10 üllatavat põhjust, miks su kehakaal ei taha langeda
Milline on sinu lemmikjoogi mõju sinu kehakaalule?
Kui soovid kaalust alla võtta, siis unusta kohe need mõtted
