Kui laps on kurb, agressiivne, ärrituv, ei kuula vanemat jms, siis nimetatud käitumised ei viita peaaegu mitte kunagi ebanormaalsusele ega arenguhäirele. Reeglina on laps lihtsalt hädas. Ta ei saa veel aru ei iseenda sees ega maailmas toimuvast, ta vajab abi: kuulamist, toetamist, mõistmist, mõistlikke ja toimivaid piire.
Väikelaps ei oska öelda: palun ära ole nii kaua tööl, mul on sind väga vaja. Selle asemel hakkab ta õhtul issiga unetsirkust tegema: ei jää kuidagi magama, tahab teist patja, veel üht kaisukaru, juua, pissile, veel üht muinasjuttu. Laps ei oska öelda: emme, sinu tempo on liiga kõrge, ma tunnen end kiirustades hirmus halvasti.
