Olen veendunud, et tänapäeval on lõviosa suhetest sõltuvussuhted, kirjutab Margus Vaher oma raamatus "Kuidas armastada naist". Ma ei hakka lahkama kõiki erinevaid põhjuseid, aga ühe määrava teguri toon küll välja. See, kas suhe meenutab rohkem paradiisi või tummist põrgut, sõltub suhtlustasandist. Psühholoogid on välja toonud kolm suhtlustasandit: laps, vanem ja täiskasvanu. Need määratlused ei sõltu inimese vanusest ega sotsiaalsest positsioonist ega ka sellest, kas ta on lapsevanem või mitte. Need on tinglikud, et mõtet lihtsasti mõistetavana edasi anda. Vaatleme neid kõiki kolme veidi lähemalt.
LapsSisemise lapse suhtlustasandit võib iseloomustada kõige enam süüdimatu, mitte vastutust võtva lõbusa marakratina. Sellega käib kaasas mõnus lõõp, nali, nii iseenda üle naermine kui ka sõbralik tögamine. Siiski iseloomustavad seda ka solvumine ja viha, kui ta tunneb, et temaga ei olda rahul.
