Me teame, et liikumine on tervislik ning see annab meile energiat ning tugevdab meie keha. Tänapäeval ei liigu me aga sama palju kui varem. Enamik meist ei pea kõndima 10 kilomeetrit kooli või tööle. Selle asemel läheme õhtul jooksma või leiame vabaaja harrastuse, mis aitaks meil energiat kulutada. Seejärel eelistame lifti ja autot oma igapäevastes tegemistes.
Meie soov puhata on suurem kui soov liikuda. Ehk selleks, et olla tänapäeval füüsiliselt aktiivsed, peame tegema teadlikuid valikuid. Sama kehtib ka soovkaalu hoidmise osas. Füsioloogiliselt võib öelda, et meie kehal on nö. kaalumälu. Isegi kui langetame oma ebatervisliku ülekaalu tervislikuks, näeb keha vaeva, et hoida oma energiavarud täidetuna. Kui kaal langeb, saab aju signaale reservide täitmiseks, nagu oleks keha näljas.
Melbourni ülikooli professor Joseph Proietto on koos oma meeskonnaga uurinud ülekaalulisi inimesi, kes on läbinud kaalulangusprogrammi. Uuringu eesmärk oli näha, kuidas meie hormoonsüsteem on muutunud kaalulanguse mõjul. Ka Rootsis, Karolinska Ülikoolihaiglas tehtud uuringud on näidanud, et kaalu langetades suureneb kehas rasvkoega seotud hormoonide tase.
Proietto on suutnud näidata, et mitmed hormoonid, näiteks ghrelin ja lepitiin, mis mõjutavad nälja- ja täiskõhutunnet, muutusid kehas pärast kaalulangust ning olid seda ka aasta pärast samal tasemel. Seepärast tundsid uuringus osalejad end näljasena ning enamik mõtles toidule rohkem kui kunagi varem.
Tulemus võib tunduda lootusetu, kuid näitab, et arvamus, et ülekaalulised inimesed on nõrga iseloomuga, on seotud meie bioloogilise kehaga. Enamik, kes kunagi on tugevalt kaalus alla võtnud, võitlevad keha ja ajuga, mis on keskendunud toidule rohkem kui kunagi varem ning seda tõenäoliselt elu lõpuni. Huvi toidu vastu on bioloogiline, mitte sotsiaalne.
Lisaks hormoonidele, mis ei lase isudel vaibuda, mõjutab kaalulangus ka ainevahetust. Sel, kes kunagi on olnud suur, on ainevahetus muutunud aeglasemaks. Võib arvata, et selle põhjuseks on väiksem keha, mida käigus hoida, kuid tegelikult ainevahetus aeglustub veelgi rohkem.
1940ndatel viis teadlane Ancel Keys Minnesota ülikoolis läbi uuringu, mida hiljem hakati kutsuma The Minnesota starvation experiment. 36 vabatahtlikku meest osales näljutamisprojektis, mille eesmärk oli uurida nälgimise mõju inimese füüsisele ja psüühikale. Mehed elasid aasta aega toidukoguse peal, mis andis vaid poole nende vajalikust päevasest energiakogusest. Lisaks pidid nad päevas käima ca viis kilomeetrit.
Loomulikult muutusid mehed uskumatult kõhnaks, nende keharasva protsent oli kõige rohkem 5 protsenti (normaalkaalulisel mehel on see 12-24 protsenti). Ootamatu oli aga see, et meeste ainevahetuse kiirus langes märkimisväärselt, peaaegu 40 protsenti. See langus jääb sageli inimestel, kes kehakaalu on langetanud, igavesti sama madalaks, erinedes ca 200-300 kcal ööpäevas. Kui oled kunagi kaalulanguse karussellile astunud, pead arvestama aeglustunud ainevahetusega ning suurenenud isuga toidu järele.
Probleemiks on ka kunagine ülekaal, sest olles lapsena ülekaaluline, on inimesel kaks korda nii palju rasvarakke kui normaalkaalulisel lapsel. Võttes kaalust alla, on kaks korda nii palju rasvarakke, kes soovivad oma endist kaalu saavutada ning nõuavad toitu.
Oluline osa on ka meie geenidel. Pärilikkusel on rasvumise arenemisel suur osa. Kui vanemad olid tugevalt ülekaalulised, on tõenäosus, et ka sinu geenid sind selles suunas veavad, väga suur.
Kaalulangetamise viise on mitmeid, kuid tulemus on ikkagi igaühe enda teha. Oluline on muuta oma toitumist, tarbida vähem kaloreid, süüa enam puuvilja ja juurvilja ning jaotada toidukorrad ühtlaselt üle päeva. Lisades siia juurde liikumise on tulemus garanteeritud. Kui oled eesmärgini jõudnud, pead aru saama, et see muutus peab olema jääv, sest muidu tuleb tagasilangus kiiresti. Selle vastu on häid tulemusi näidanud kognitiivne käitumisteraapia, mis aitab raskustega hakkama saada ning leida elus uusi strateegiaid.
Mitmed teadlased ja arstid võtavad ülekaalu kui kroonilist haigust, mis on inimesel ka peale kaalulangust alles. Nii nagu karske alkohoolik peab hoiduma alkoholist täielikult, peab ülekaaluline inimene suhtuma toitu. Raskeks teeb selle meie vajadus iga päev süüa, kuid seda teha piiri pidades ning ennast kontrollides.
Toimetas: Katrin Oidra
Allikas: Naistekas.delfi.ee
Loe lisaks: 11 põhjust, miks su kehakaal ei lange
Kui soovid kaalust alla võtta, siis unusta kohe need mõtted
Seitse harjumust, mis su kehakaalu märkamatult tõstavad
Loe lisaks ka kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Jessica Ortner´i raamatut “Lahendused koputamise kaudu”
