Selgitamaks, miks naistel on meestega võrreldes tugevam immuunsüsteem ja väiksem tõenäosus vähki haigestuda, keskendusid ajakirjas BioEssays avaldatud uuringu autorid X-kromosoomi mikroRNAde rolli uurimisele.
MikroRNA ehk miRNA on seotud geenide aktiivsuse reguleerimisega.
Uuringut juhtinud Belgia Ghenti ülikooli teadlase Claude Liberti sõnul näitab statistika, et naised elavad meestest kauem ning tulevad paremini toime sepsise, infektsioonide või traumadega. Ka teiste imetajate seas on emased selles osas isastest üle.
Liberti arvates on selle põhjuseks X-kromosoom, milles inimeste puhul sisaldub 10% kõigist siiani genoomis avastatud miRNAdest. Paljude miRNAde roll ei ole veel teada, kuid mitmetel X-kromosoomis asuvatel miRNA ahelatel on täita olulised immuunsuse ja vähiga seotud funktsioonid.
Liberti juhitud teadlasterühma arvates on X-kromosoomi bioloogilistel mehhanismidel tugev mõju indiviidi geenidele, mis annab immunoloogilise eelise naistele.
Oma hüpoteesini jõudmiseks lõid teadlased üksikasjaliku kaardi kõigist immuunfunktsioonide ja vähi puhul rolli mängivatest teadaolevatest mikroRNAdest nii inimese kui hiire X-kromosoomides. Uuringu autorid usuvad, et immunoloogiline eelis tuleneb X-kromosoomi geenide vaigistamisest (geen ei saa ekspresseeruda) nende mikroRNAde poolt.
Geenide vaigistamine on mehhanism, mis mõjutab X-kromosoomi geene ning võib samamoodi mõjutada ka X-kromosoomi mikroRNAsid. See geneetiline vaigistamine seabki mehed immunoloogilises mõttes kehvemasse olukorda, sest meestel on ainult üks X-kromosoom. Y-kromosoomis on vähem geene ning kui immuunsusega seotud geenide vaigistamine toimub emapoolselt, puudub mehel seda kompenseeriv geneetiline informatsioon.
Autor Jaak-Kristjan Sutt, www.novaator.ee
