Miks on naisele lähenemine mehe jaoks nii hirmus?

Pane end hetkeks mehe olukorda. Oletame, et ta märkab sind ruumi teisest otsast ja otsustab, et talle meeldib see, mida ta näeb. Nüüd peab ta otsustama: kas kõndida üle toa ja alustada sinuga vestlust või mitte? Ja kui mitte, siis miks mitte? Mille pärast ta muretsema peaks?

Ta on mures, et teeb end sõprade silmis lolliks

Oma sõprade ees enda lolliks tegemine on meestele suurema kaaluga, kui naised seda eales ette kujutada oskavad. Mis siis, kui ta kõnnib üle toa sinu juurde, aga sina talle korvi annad või teda tühja tapva pilguga vaatad? Mis siis, kui ta pelgab, et su poiss-sõber kohe-kohe baarist jookidega tagasi tuleb? Tal ei jää siis üle muud kui kõndida a-e-g-l-a-s-e-l-t tagasi oma sõprade juurde, kes tema üle siis nalja heidavad ja seeläbi tema enesehinnangut alandavad ning selle kõige tulemuseks on, et ta enam mitte iialgi, mitte kunagi kogu oma elu jooksul enam ühegi naisega vestlust alustada ei ürita. Need hirmud on nii ürgsed ja mehe psüühikasse sedavõrd sügavalt kinnistunud, et isegi kui sa saadad talle lähenemist lubavaid signaale, ei pruugi ta neid õigesti tõlgendada.

Vastassooga suhtlemises põrumine on mehe egole tohutu löök, suurem kui ükski naine ette oskab kujutada. Hirm alandamise ees on see, mis paneb mehi oma suhete kohta luiskelugusid välja mõtlema ja miks mehed, kes mitte kunagi seksi ei saa, sellega siiski oma sõprade ees kiitlevad. Seepärast nooremad mehed võistlevadki omavahel ja praalivad, kes millise naisega maganud on, või kes milliselt ägedalt modellilt telefoninumbri on saanud või kui paljudel kohtingutel nad eelmisel nädalal käisid.

Vajadus saada kinnitust oma seksuaalsele võimekusele selgitab ka seda, kuidas mehed seisavad, poseerivad või miks nad oma üleolekut demonstreerivad. Oled märganud, kuidas meestevahelised suhted kipuvad keskenduma üksteise maha- ja lollikstegemisele? Meestevahelised sõprussuhted on sageli rajatud võitlusele staatuse nimel.

Veelgi enam, mehed võitlevad sotsiaalse staatuse eest kõige kõvemini just oma sõprade hulgas. Neile ei lähe kõige enam korda mitte suvaliste võõraste arvamus, vaid sõprade oma. Just oma grupi sees peab mees võitlema domineeriva positsiooni eest, mistõttu igasugune avalik alandus, eriti naiste poolt, on nii valus.

Ta kardab seda, mida sina ja su sõbrad ütlevad

Risk sinu poolt tagasilükatud ja sõprade poolt pärast seda naeruvääristatud saada on halvav – sedavõrd, et ta pigem tõmbab tagasi ja usub, et ta võiks sulle hea tahtmise korral läheneda, kui ta seda tahaks, kui et riskib võimalusega korvi saada. Kui sa näed teda teiste naistega rääkimas, siis tõenäoliselt tunneb ta, et nendega rääkides pole tal midagi kaotada.

Keskmise mehe jaoks on kõige hirmutavam just see naine, kes tema silmis kõige hullutavam on. Ta tunneb, et pole tema vääriline. Ta tunneb, et see naine võiks saada ükskõik kelle. Samuti on kaalul tema staatus mehena, mis tähendab, et kui ta naisele läheneks ja korvi saaks, tunneks ta tõrjutusvalu, mida kõik inimesed instinktiivselt vältida püüavad.

Selles mõttes pole mehed ja naised kuigi erinevad. Sa tunned ilmselt end sama ärevalt atraktiivse mehe läheduses, kui mees naise lähedal, kes talle meeldib. Mõtle, kui palju lihtsam on flirtida ja seksikalt käituda mehega, kellest sa huvitatud pole: meiega on samamoodi.

Miks see nii on? Ma võiks paluda sul astuda ligi võõrale mehele ja temalt kella küsida ja sa poleks üldse närvis. Võib-olla tunneks sa end alguses pisut kohmetult, aga tegelikult ei tunneks sa mingit pinget. Isegi kui ma paluks sul ruumi kõige atraktiivsemalt inimeselt küsida, kus tualettruum asub, ei oleks see nii hirmutav.

Mis on siis see oluline aspekt, mis eristab seda, kui sa küsid teed võõralt inimeselt või alustad vestlust potentsiaalse partneriga? Kõik sõltub sinu kavatsusest. Meie kavatsused on need, mis teevad meid närviliseks. Kui me kelleltki kella küsime, pole meil tagamõtteid. Otsime infot ja kõik. Väga lihtne. Pole vahet, kellelt me küsime, sest inimese isik pole oluline.

Aga niipea, kui sa hakkad mõtlema: „Ma astun talle ligi, sest ma tahaksin tema telefoninumbrit saada, ja loodetavasti viib üks asi teiseni ja me läheme kohtingule“, siis sa hangud, sest alati eksisteerib võimalus tõrjutud saada.

See on sinu kavatsus, mis ka kõige lihtsamale suhtlusele survet avaldab. Sinu eesmärk teeb sind närviliseks ja ärevaks, kuna sinu kavatsus paljastab sinu kõige haavatavamad lootused ja soovid. „Ta on äge! Ma vist tahaks, et ma talle meeldiks või et ta isegi mind armastama hakkaks!“ Su meeleolus eksisteerib nüüd vaid kaks võimalust – olla aktsepteeritud või tagasi lükatud. Äkitselt on panused väga kõrged. Asi on kohe väga tõsine. Sul tekib mure (või isegi hingepiin) selle pärast, kuidas ta reageerib. Miks? Sest nüüd ihkad sa meeleheitlikult tema heakskiitu.

See ei erine palju tööintervjuul kogetavast ärevusest. Sõprade seltskonnas on lihtne rääkida enda headest omadustest ja sellest, mis meist ideaalse kandidaadi teeb, kuid istudes vastakuti inimesega, kelle võimuses on meid palgata, tunneme end ebamugavalt, sest oleme tulemusesse klammerdunud.

Niipea kui sa hakkad ihkama mehe heakskiitu, haihtuvad hetkega müstilisel kombel kõik omadused, mis muudavad sind elurõõmsaks, spontaanseks, huvitavaks ja seksuaalselt atraktiivseks naiseks.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Matthew Hussey, Stephen Hussey raamatust „Leia õige suhe. Kuidas leida ja hoida mehe armastust“.

Seotud