Sääsed on tüütud vereimejad, kes levitavad ka ohtlikke haigusi. Seetõttu üritavad putukauurijad kindlaks teha, kuidas täpselt kahetiivalised kiusajad inimesi leiavad.
On teada, et putukad orenteeruvad nii inimese poolt välja hingatava süsihappegaasi kui ka higi lõhna järgi.
Inimese higinäärmed on väga hästi arenenud ning me higistame pidevalt. Higilõhna tekkimises on süüdi bakterid. Ilma nendeta oleks higi peaaegu lõhnatu vedelik.
Hollandi Wageningeni ülikooli entomoloogid on sääskede higilembust ning inimhigi koostist uurinud pikka aega. Nende viimane uurimus paljastas põnevad seosed sääskede vereimemissoovi ning ohvri nahal elutsevate bakterite vahel.
Niels Verhulst ning Renate Smallegange kogusid higiproovid 48 vabatahtliku mehe vasakult jalalt.
Igast proovist eraldasid uurija DNA ja tegid selle põhjal kindlaks, millised bakterid nahal elutsesid. Seejärel pakkusid teadlased higi sääskedele.
Verhulst näitas oma varasemate uuringutega, et sääski peibutab inimhigis leiduv ammoniaak. Seetõttu said putukad valida katseisikutel kogutud higiproovide ning laboris valmistatud ammoniaagilahuse vahel.
48 vabatahtlikust katseisikust üheksa osutusid sääselemmikuteks. Seitsme mehe higi ei pakkunud vereimejatele mingit huvi.
Selgus, et liigirikas naha mikroobikooslus peletab sääsed eemale. Samuti on olemas kindlad bakteriperekonnad, kelle olemasolu tundub sääskedele meeldivat.
Sääskedele suurt huvi pakkunud meeste nahal elutses palju stafülokokke, kuid bakteriliike oli kokku üsna vähe. Kõige rikkama mikroflooraga meeste eritise põlgasid sääsed seevastu ära.
“Ilmselt toodavad mõned bakterid higi lagundamisel sääski tõrjuvaid aineid,” selgitas Verhulst.
Uurimus ilmus ajakirjas PLos ONE.
