Teadusajakirjas Restoration Ecology avaldatud uuringus võrdlesid teadlased Lõuna-Austraalias Playfordi linna piirkonnas asuvate mitmete haljasalade koosluses leiduva taimestiku mitmekesisust. Haljasalade hulka kuulusid avalikud muruplatsid, vakantsed maatükid, parkmetsad, taastaimestatud metsamaad ja jäänukmetsad.
Uuringu eesmärk oli selgeks teha, kas linnade haljasalade mikrobioome on võimalik taastada – sellist taastusprotsessi kutsutakse mikrobioomi metsikustamiseks. Usutavasti võib see protsess suurendada meie kokkupuuteid mitmekesisema mikrobiootaga (konkreetses keskkonnas elavate organismide kogumiga) ning nõnda immuunsüsteemi haigusteks paremini ette valmistada ja reguleerida.
Teadusuuringu põhiautor, Adelaide’i Ülikooli bioloogiateaduste ja keskkonnainstituudi doktorandikandidaat Jacob Mills ütleb, et inimesed on ajalooliselt elanud enamasti maapiirkondades ja metsiku looduse lähedal ning lapsed veetsid vanasti suurema osa lapsepõlvest õues, kus nad puutusid kokku rohkemate mikroobidega kui tänapäeval.
“Linnastumine on meie lapsepõlve radiaalselt muutnud. Veedame rohkem aega toas, meie toiduvalik on ebatervislikum ning meie väiksem kokkupuude loodusliku keskkonnaga on toonud kaasa mittenakkuslike terviseprobleemide, näiteks hingamisteede tervise kehvenemise järsu kasvu,” ütleb Jacob.
“Kokkupuude bioloogiliselt mitmekesiste looduslike keskkondadega on ökoloogiliselt kasulik – rikkaliku ökosüsteemiga haljasaladel mängivatel lastel on suurem võimalus näiteks mullast külge saada mikroobseid ühendeid, mis vähendavad stressi ja ärevust.
“Lihtsamalt öeldes – mida mitmekesisema mikrobiootaga lapsed kokku puutuvad, seda tervemad on nad täiskasvanuks saades,” ütles ta.
Uuringu käigus leiti, et taastaimestatud metsamaades ja jäänukmetsades oli rohkem kohalikke taimeliike kui teistel haljasaladel nagu muruplatsidel ja vakantsetel maatükkidel ning ka nende mikrobioota oli palju mitmekesisem.
Lisaks sellele sarnanes linnade taastaimestatud haljasalade mullastiku mikrobioota jäänukmetsade omaga ning erines suuresti muruplatsidest ja vakantsetest maatükkidest, mille mikrobioota mitmekesisus oli väiksem.
“See näitab, et taastaimestatud metsamaa mullastiku mikrobioom oli teatud määral taastanud oma varasema loodusliku mitmekesisuse,” ütleb Jacob.
“Taimede liigirikkus, mulla pH-tase ja elektrijuhtivus olid meie uuringus mikroobikoosluse peamised muutujad. Mida suurem oli mulla bioloogiline mitmekesisus, seda paremini ökosüsteem toimis. Linnapiirkonnad, mille mikroobide mitmekesisus on madalam, soodustavad haigustekitajate ja kahjurite ehk “mikroobse umbrohu” levikut.”
“Taimede liigirikkuse suurendamine on tähtis samm mikroobikoosluste struktuuri ja ökosüsteemi talitluse parandamiseks,” ütleb ta.
Jacobi sõnul mõjutavad uuringu järeldused linnaplaneerimist, maastikuarhitektuuri ja volikogude tööd.
“Meie uuring annab linnaplaneerijatele ja -kujundajatele aluse, millele tuginedes saavad nad kaasata linnapiirkondade arendamisse ja uuendamisse ka mitmekesiseid haljasalasid ning arvestada keskkonna mikrobioomiga.
“Suurema bioloogilise mitmekesisusega kaasneb ka potentsiaal vähendada mittenakkuslike haiguste esinemissagedust, sest see suurendab meie immuunsüsteemi valmisolekut eri haiguste ja terviseprobleemidega võitlemiseks.
Seda võib rakendada ka võimaliku ennetava tervishoiumeetmena, millest oleks iseäranis suur kasu madalama sotsiaalmajandusliku staatusega piirkondades ning mis vähendaks meie tervishoiusüsteemi koormatust.”
Uuring sisaldab usutavasti esmakordset tõestust sellest, et taastaimestamine võib uute elutingimuste loomisega parandada linnade mullastiku mikrobioota mitmekesisust ning taastada selle loomulikumat, bioloogiliselt mitmekesisemat olekut.
Need tõendid toetavad täiendavate uuringute korraldamist mikrobioomi metsikustamise üha kasvavas teadusvaldkonnas.
“Loodame, et meie tehtud töö annab innustust uutele uuringutele, mille abil paremini mõista ja mõõta mikrobioomi metsikustamise mõju inimeste tervisele,” ütleb Jacob.
Tõlkinud: Joonas Orav
Allikas Taimed, mis aitavad luua koju head energiat, rahu ja puhast õhku
Maagilised taimed: üheksa nõianippi šamaan Anu Pahkalt
Tervistav toarohelus: taimed, mis on parimad kodused õhupuhastajad
