“Selleks, et suhe oleks õnnelik, ei pea me otsima ideaalset meest, vaid saama ise ideaalseks, kelleks me igaüks loodud oleme, ning nägema oma mehes alati Kuningat. Oma mehe austamine on naise püha kohustus. Kui naine seda oma mõtetes ei tee, kannatab ta elus mehe käitumise pärast,” kirjutab Mari Metsallik oma raamatus “Metshaldja päevik”.
Märkasin hiljuti ühel internetilehel Soomes elava eestlanna artiklit sellest, kuidas eesti naiste mehed Soomes muud ei tee kui valetavad ja petavad. Eriliselt jäid silma artikli viimastes lõikudes öeldud laused nagu “kui võimalust oleks, teeksid seda kõik” ja “inimene on loodud petmiseks”. Kui kirjutada Google’isse “Soomes mehed…” tuleb esimene ehk enimotsitud lõpp”… petavad”.
Olen kohanud mitmeid naisi, kelle mehed Soomes töötavad. Läbivaks energiaks on ülim usaldamatus ja kahtlustamine. Kallid naised, kui me oleme ise kahtlustavad, siis me lausa palvetame selle eest, et mees need kahtlused täide viiks. Need tunded, mis meie sees on, tõmbavad ligi sellist partnerit, kes aitab meil neid tundeid kogeda ja neist vabaneda. Oma kahtluste ja usaldamatusega projitseerimeise oma mehesse soovid petta ja enda juurest ära minna. Kõike, mida me sõnades või mõtetes oma mehes kritiseerime, neid omadusi me temas ka tugevdame.
Samas – mida rohkem märkame teadlikult oma mehes ainult tema positiivseid omadusi, anname just nendele omadustele toitu ja väge. Kõik, millele keskendume, kasvab. Kui meie sees on armukadedus, tõmbame ligi meest, kes meile pidevalt selle tunde kogemiseks põhjust annab. See jätkub, kuni naine saab aru, et kõik tema probleemid algavad tema enda seest, tema tunnetest.
Vastutus õnneliku suhte eest lasub just naisel, sest naine on mehe muusa. Kuidas naine meest inspireerib, millistele mõtetele ja tegudele? Mees on naise armastuse tagasipeegeldaja – aga kui mees peegeldab meile midagi muud kui armastust, usaldust, austust ja õnne, ei pea viga otsima peeglist.
Olen palju mõtisklenud inimeste muutmise teemal. On neid, kes ütlevad, et mitte kedagi ei saa muuta ning olen nendega nõus. On teised, kes ütlevad, et saab küll muuta ja olen ka nendega nõus. Paljud naised tahavad oma mehi muuta. Tingimusteta armastuses armastab iga naine oma meest just sellisena, nagu ta on: ta lihtsalt armastab kõike temas, imetleb teda, vaimustub temast, alistub talle ning austab teda, ta ei soovi meest muuta. Ometi muudab ta meest sellise käitumisega tohutult. Sellisest naisest voolab välja armastuse kuldset valgust, see on muutuste valgus ja see kuldne sädelus ümbritseb meest, lahustades ka temas raskusi ja negatiivsust, vastuseisu ning tuues rahu ja õnne.
Naise ülesanne on armastada oma meest tingimusteta. Tingimusteta tähendab seda, et ükskõik mida mees teeb, naine armastab teda ikka. See on “tee mis sa teed, vali, mis sa valid, mina armastan sind ikka”. Tingimusteta armastuses ei eksisteeri petmist, ärakasutamist ega mahajätmist. Tõeline armastuse tunne ei saa sind kunagi maha jätta, see ei saa sulle kunagi pettumust valmistada. See kingib kahele armastajale täieliku ja piiramatu vabaduse ega ei keela midagi. Kui otsustame pühenduda tingimusteta armastusele, kaovad meie elust hirmud ja kaob petmise mõiste.
Kõige olulisem on austada oma meest. Naiselik naine ei lase endasse iial ühtegi negatiivset mõtet oma kallima kohta, vaid austab teda alati eelkõige oma mõtetes. Oma mehe kritiseerimine on kogu meessoo, sealhulgas oma isa, poja ja venna kritiseerimine. Sellega toob naine oma ellu vaid kannatusi ja neid just meessoo poolt.
Naise kohus on olla oma mehele truu. Väga kurb on vaadata naiste foorumites küsimusi nagu “Kust maalt algab petmine? Kas suudlemine on petmine?”. Petmine ei alga tegudes, vaid mõtetes. Kui naine vaatab teist meest ihaldava pilguga, on ta juba suhet rikkunud ja petnud oma kaasat oma südames. Kõik, mida teeme ja endast välja saadame, tuleb meie juurde võimendatuna tagasi. Füüsiliselt pettev mees vaid peegeldab seda.
Tänapäeval petavad väga palju naised oma mehi esmalt oma välimusega. Naised, kes ahvatlevad mehi oma kauniste kehadega, püüdes mehe kinni vaid säärejooksu ja dekolteega, on juba eos meest petnud. Tõeline armastus saab alguse kahe hinge vahelisest äratundmisest, mitte füüsilisest ihast. Alasti keha peaks kuuluma vaid mehele, kelles naine tunneb ära oma Kallima, oma abikaasa ja tulevaste laste isa, mehe, kellele ta pühendub kogu eluks. Nii oluline on naisel hoiduda seksuaalsuhetest võõraste meestega ja eriti meestega, keda naine tõeliselt ei armasta. Keha võlud on kaduvad ning nendega ei saa üles ehitada tõelist suhet. Olles ahvatlenud meest oma kehaga, peab naine leppima, et mees hakkab peatselt otsima sarnaseid võlusid ka väljaspool kodu, sest suhtel pole tõelist vundamenti.
Kehaga võrgutamise asemel võiksime arendada endas naiselikke jooni ja oskusi, näiteks oskust teha süüa nii, et toidul oleks magus järelmekk – armastusemaitse. Koristada, kodu korras hoida, õmmelda ja tikkida, teiste eest hoolitseda, õppida tundma ja korjata ravimtaimi, kasvatada toitu ning teha talveks sisse hoidiseid ja mahlu. Õppida hoidma kodus soojust ja ilu, hoida kodu meeldivalt lõhnava ja puhtana. Õppida enda kaudu kanaldama puhast valgusenergiat, misläbi meie käte voolates suudab puudutusest teha tervendava ja soojendava. Õppida vaatama armastusega, nii et pilk saaks soojendavaks. Hoolitseda ka enda välimuse eest, õppida sättima kauneid soenguid ja end jumestama naturaalsete toodetega, et tuua välja oma ilu ja sära, liigutada oma keha, et eluenergia saaks selles ühtlaselt jaotuda. Osta või õmmelda uusi kleidikesi, seelikuid ja eriti õppida puhastama oma mõtteid nii, et kui mees koju tuleb, võiks naine kirjutada kõik oma päevased mõtted tahvlile, ilma et peaks ühtegi neist häbenema.
Kõike seda on naisel võimalik teha ajal, mil mees on Soomes tööl. Tagasi tulles ootab teda meeldiv üllatus, kui naiselikuks on tema naine vahepeal muutunud ning kui kaunis, lõhnav ning iluga täidetud on tema kodu. Kui soe on naise puudutus ja kui kaunilt on sätitud tema juuksed. Oh kuidas mees rõõmustab, kui märkab, et naine on kõike seda teinud tema jaoks! Ja kuidas ta ootab, langedes uksel oma mehele kaela ning valades ta üle õnne ja kergusega. Soomes töötav mees on koju jõudes väsinud ning vajab kohta, kus ta saaks jõudu koguda ja puhata. Naiselik naine on kui värske veega allikas, mis pulbitsedes niisutab ja annab elu, samal ajal kui tige ja umbusaldav naine on kui kuivanud viljatu pind, milles ei saa tärgata elu. Tihti juhtub, et sellisel juhul ei lähegi mees otsejoones koju, vaid eelistab enne sõpradega kohtuda ning baaris õlut juua.
Selleks, et suhe oleks õnnelik, ei pea me otsima ideaalset meest, vaid saama ise ideaalseks, kelleks me igaüks loodud oleme, ning nägema oma mehes alati Kuningat. Oma mehe austamine on naise püha kohustus. Kui naine seda oma mõtetes ei tee, kannatab ta elus mehe käitumise pärast.
Väga oluline on meeles pidada, et kui mees petab, ei lähe ta eelkõige kellegi teise juurde, vaid kellegi juurest ära. Ja me kõik teame, mis peletab mehi – see on just usaldamatus ja tingimuste seadmine oma armastusele. Ka “sa ei tohi mind petta” on tingimus. Tõeline armastus on isetu teenimine. Koos oma tõelise armastusega kingime partnerile ka vabaduse kõigis oma valikutes, millised iganes need ka poleks. Me kingime talle oma usalduse ning seda pole võimalik lõhkuda. Usaldus, mida on võimalik lõhkuda, pole tõeline usaldus, vaid on ainult selle vari.
Tõeline usaldus ei tähenda seda, et partner teeb nii, nagu me temalt tahame, vaid seda, et me laseme partneril teha seda, mida tema tahab, ning austame tema valikuid. Kinkides oma kallimale sellise usalduse, aitame tal avada ja tervendada oma südant. Üsna pea avastame, et mees hakkab kiirgama samasugust usaldust meile tagasi. Sellisel mehel ei tule mõttessegi oma naist petta. Ja see ei ole mitte juhuse puudumise tõttu, vaid sellepärast, et selline mees ei märkagi teisi naisi ning temas ei teki soovi kellegi teise lähedust tunda, samamoodi nagu tõeliselt armastaval naisel ei teki kunagi soovi võõra mehega isegi silmsidet luua.
Autor: Mari Metsallik
Allikas: Mari Metsallik “Metshaldja päevik”, kirjastus Pilgrim
