Inimesena me sünnime üksi, loome oma elu üksi, sureme üksi. Me ei oma ühtegi eset ega inimest oma elus ega saa neid kaasa võtta, kui siit lahkume. Kõik, mida me siin kogeme, on vaid laenuks ja meie abistamiseks. Seepärast tasub saada iseendaga heaks sõbraks, et suudaksid nautida ka üksi olemist.
Üksinda olemine ja selle nautimine ei ole teemad, mida eriti sageli kuuleks vaimustusega jagatavat. Rohkem kõlavad laused “meie käisime teatris”, “meie veetsime perepuhkuse Hiiumaal”, “kus ja kellega Sa aastavahetuse veedad?”. Kõikvõimalikud ajakirjad räägivad suhete hoidmisest, kaaslase leidmisest või suurejoonelistest kuldpulmadest.
